ja N = q/a' = const. Kiskja-saaklooma dünaamika - saaklooma populatsiooni tiheduse lainele järgneb ¼ perioodi nihkega kiskja populatsiooni tiheduse laine. 20. Saakloomade kaitsekohastumused. Käitumuslikud kaitsekohastumused: 1) Vôime peituda ja pelgupaiku ehitada (väikesed loomad) 2) Organiseeritud kaitse ja tööjaotus (seltsiloomad). Morfoloogilised kaitsekohastumused (värvus ja kuju): 1) Varjevärvus - näha substraadi moodi välja. 2) Segadusvärvus - ajada kisjkate silmad kirjuks, nt. Zebra. 3) Ehmatusvärvus - muster imiteerib suuremaid kehaosi, nt. liblikatiibadel kujutatud suured silmad. 4) Hoiatusvärvus - hoiatab mürgisuse eest. a) Mülleri mimikri - mittesöödavad liigid meenutavad värvuselt ja välimuselt üksteist. b) Bates'I mimikri - kahjutud liigid meenutavad mittesöödavaid. Mehhaaniline kaitse: okkad (siilike), kôva kest (kilpkonn), sarved. Füsioloogiline kaitse: haisunäärmed (skunks) vôi kôva kisa (jänes).
6) Ammensialism e. 0 interaktsioon üks pool saab kahju, teine ei saa midagi. 18. Millised on saaklooma kohastumused kiskluse vastu? Käitumuslikud kaitsekohastumused: 1) Vôime peituda ja pelgupaiku ehitada (väikesed loomad) 2) Organiseeritud kaitse ja tööjaotus (seltsiloomad). Morfoloogilised kaitsekohastumused (värvus ja kuju): 1) Varjevärvus näha substraadi moodi välja. 2) Segadusvärvus ajada kisjkate silmad kirjuks, nt. Zebra. 3) Ehmatusvärvus muster imiteerib suuremaid kehaosi, nt. liblikatiibadel kujutatud suured silmad. 4) Hoiatusvärvus hoiatab mürgisuse eest. a) Mülleri mimikri mittesöödavad liigid meenutavad värvuselt ja välimuselt üksteist. b) Bates'I mimikri kahjutud liigid meenutavad mittesöödavaid. Mehhaaniline kaitse: okkad (siilike), kôva kest (kilpkonn), sarved.
Nt liblikate ja putukate levik sõltub toidutaime levikust. Metapopulatsioone moodustavad lühiajalisi elupaiku asustavad liigid (nt mererannal kasvavad taimed). 41.Saaklooma kohastumused kiskluse vastu. Käitumuslikud kaitsekohastumused: 1. Vôime peituda ja pelgupaiku ehitada (väikesed loomad); 2. Organiseeritud kaitse ja tööjaotus (seltsiloomad); 3. Morfoloogilised kaitsekohastumused (värvus ja kuju); 4. Varjevärvus – näha substraadi moodi välja; 5. Segadusvärvus – ajada kisjkate silmad kirjuks, nt. Zebra; 6. Ehmatusvärvus – muster imiteerib suuremaid kehaosi, nt. liblikatiibadel kujutatud suured silmad; 7. Hoiatusvärvus – hoiatab mürgisuse eest. Mülleri mimikri – mittesöödavad liigid meenutavad värvuselt ja välimuselt üksteist.Bates’I mimikri – kahjutud liigid meenutavad mittesöödavaid; 8. Mehhaaniline kaitse: okkad (siilike), kôva kest (kilpkonn), sarved; 9. Füsioloogiline kaitse: haisunäärmed (skunks) vôi kôva kisa (jänes). 42
selliseid isikuid nimetati tarkadeks või nõidadeks. Targad omasid põlvest põlve pärandatud tarkusi, tundsid hästi ravimtaimi ja oskasid üsna täpselt ennustada. Eestlaste ja nende idapoolsete sugulasrahvaste targad olid väga kuulsad. Loomadel ja inimestel oli kõige enam väge peas, südames, veres, küüntes, juustes, karvades ja hammastes. Loomade väe omastamiseks või enda kaitseks nende vastu kanti alates kiviajast kuni muinasaja lõpuni kaelas või rõivaste küljes kisjkate hambaid kihvu ja küüsi. Surmatud vaenlasel raiuti pea otsast või võeti süda rinnust, et tema väge hävitada. Orjade pea paljaksajamine tähendas nende väe äravõtmist ning noorukitel lõigati abiellumisel juuksed ära, et nad täielikult mehele alistuksid. Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Magamise ajal võis hing kehast ajutiselt lahkuda, surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt. Üldiselt arvati, et hing jätjab elu
eriline vägi- selliseid isikuid nimetati tarkadeks või nõidadeks. Targad omasid põlvest põlve pärandatud tarkusi, tundsid hästi ravimtaimi ja oskasid üsna täpselt ennustada. Eestlaste ja nende idapoolsete sugulasrahvaste targad olid väga kuulsad. Loomadel ja inimestel oli kõige enam väge peas, südames, veres, küüntes, juustes, karvades ja hammastes. Loomade väe omastamiseks või enda kaitseks nende vastu kanti alates kiviajast kuni muinasaja lõpuni kaelas või rõivaste küljes kisjkate hambaid kihvu ja küüsi. Surmatud vaenlasel raiuti pea otsast või võeti süda rinnust, et tema väge hävitada. Orjade pea paljaksajamine tähendas nende väe äravõtmist ning noorukitel lõigati abiellumisel juuksed ära, et nad täielikult mehele alistuksid. Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Magamise ajal võis hing kehast ajutiselt lahkuda, surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt. Üldiselt arvati, et
annaabi.ee 
