Seejärel tõlgib kontroller loogilise aadressi vastavalt kõvakettale füüsiliseks aadressiks ning juhib lugemispead vastavale kohale. Seejärel loetakse andmed kettalt puhvrisse ning sealt edasi operatiivmälusse, kus nad programmile kättesaadavad peaksid olema. Lugemispead Lugemis/kirjutuspead tõlgivad diskil asetsevad magneetilised impulsid bittideks. Nad on üheks määravamaks faktoriks kõvaketta kiiruse osas. Nagu varem mainitud, on üldjuhul diski iga kihi jaoks omaette lugemis/kirjutuspea, seega kui keskmine kõvakettas koosneb 4-st diskist, on tal reeglina 8 pead. Niisiis ei maksa uskuda BIOSi konfiguratsiooni, mis väidab kõvakettal olevat 16 pead. Säärasel loogilisel seadistusel ei ole mingit pistmist sellega, mis kõvaketta sees füüsiliselt peitub. Pead on kokkupuutes kettapinnaga vaid siis, kui ketas seisab. Kui ketas pöörlema hakkab, tõstab õhusurve pea kettapinnast mõne miljondiku tolli kõrgusele. Head crash-i all mõistetakse seda, kui
hind väga madal. Puudused: suhteliselt tagasihoidlik prindikvaliteet (piiratud lahutusvõime) ja kõrge müratase. Nõelmaatriksprinter Nõelmaatriksprinteri tööpõhimõte (1 elektrooniline juhtlülitus, 2 võimendid elektromagnetite tüürimiseks, 3 värvilint, 4 nõelu sisaldav prindipea (kirjutuspea), 5 prinditava märgi jäljend (punktmosaiik) paberil, 6 prindipeas paiknevad elektromagnetid). Õisprinter Olid kasutusel 1980-ndatel . Ratast keerutatakse kuni soovitud kirjamärk on suunatud vastu paberit. Seejärel löökhaamer (print hammer) lööb hoova vastu märgitüüpi, mis tabab trükilinti, jättes paberile soovitud kujutise. Töökiirus on 30-60 märki sekundis. Miinuseks on asjaolu, et sellega ei saa printida graafikat. Seda
võimsust. Tööpõhimõtte järgi jaotatakse printerid Löökprinterid: odav, vähenõudlik, aeglane. Nõelmaatriksprinter Õisprinter Ridaprinter Löögita printerid: Termoprinterid (termokontaktprinter , termosiirdeprinter , sublimatsiooniprinter). Fotoelektriline printer (LEDprinter, laserprinter) Jugaprinter (vahaprinter, tindiprinter) Löökprinterid Löökprinterid töötavad tehnoloogial, kus liikuv kirjutuspea või nõelad löövad tugevasti vastu värvilinti, läbi mille tekib paberile punktidest koosnev kujutis. Trükivad (pool)reakaupa. Löögita printerid Löögita printerid kasutavad kujutise tekitamiseks mitmesuguseid elektrofüüsilisi või keemilisi protsesse. Näiteks kuumutus, elektrograafia, trükivärvi pihustamine jne. Samuti on löögita printerid ka palju vaiksemad kuna nende printimispea ei löö vastu paberit. Printerite hooldus
soetada endale printer kontorisse, koju. Arvuti lisa-/välisseade, mis trükib teksti või graafilisi kujutisi andmekandjale. Löökprinterid: odav, vähenõudlik, aeglane. Nõelmaatriksprinter Õisprinter Ridaprinter Löögita printerid: Termoprinterid (termokontaktprinter , termosiirdeprinter , sublimatsiooniprinter ). Fotoelektriline printer (LED-printer, laserprinter) Jugaprinter (vahaprinter, tindiprinter) Löökprinterid töötavad tehnoloogial, kus liikuv kirjutuspea või nõelad löövad tugevasti vastu värvilinti, läbi mille tekib paberile punktidest koosnev kujutis. Trükivad (pool)reakaupa. Prindikvaliteet pole eriti oluline. Mustandite trükkimiseks Läbi kopeerpaberite trükkimiseks Nõelmaatriksprinteri pea Nõelmaatriksprinteri pea, nõelade asetus ja väljatrükitud täht. Nõelte arvu poolest kahte suuremasse gruppi: 9 24 Nõelte asetus ja tihedus 9, 18 ja 24 nõelastel maatriksprinteritel.
Võll ja plaadid pöörlevad konstantse nurkkiirusega. Tänapäeval on uuemate kõvaketaste pöörlemiskiirus üle 10000 pööret minutis, võrdluseks võib tuua disketiseadme, kus võll pöörleb 300 või 360 pööret minutis. Võllmootor saab juhtsignaalid tehase poolt plaadile kirjutatud infost, või vanemate seadmete korral füüsilistest sensoritest. Lugemis-kirjutuspead Plaatide mõlemad pooled on kaetud magnetilise pinnaga. Plaadi mõlema poole jaoks on oma lugemis-kirjutuspea. Mõningad seadmed kasutavad seadme ühe plaadi üht poolt juhtsignaalide jaoks. Iga pea on kinnitatud akuraatori külge. Ketaste pöörlemisel tekib õhupadi ketaste vahele. Peade ja kettapinna vahel puudub kokkupuude. Enamikel kettaseadmetel, mis on ehitatud pärast 1980-t aastat, on spetsiaalne peade parkimissüsteem. Süsteem liigutab pead vooluahela katkestamise korral ettemääratud asendisse, tavaliselt
19.Kui suur on protsentuaalselt digitrüki sissevõtt ? · 0% 20.Mis on magnetograafia ? Kuidas seal edastatakse kujutis trükimaterjalile ? · Magnetograafia on trükitehnoloogia, mis põhineb nähtava kujutise loomisele kasutades magnetpinnaga kaetud silindri magnetomaduste muutumisele. · Magnetograafiliste seadmete tööprintsiip on analoogne elektrograafiale. Vahe seisneb silindri olemasolus, mis on kaetud magnetiliste omadustega materjaliga Fe2O3. Kirjutuspea abil toimub varjatud kujutise loomine. Ilmutuspea abil toimub kujutise visualiseerimine. Selleks kasutatakse magnettoonerit. Kujutis kantakse tänu kontaktile paberi pinnale. Kujutis fikseeritakse termokinnitusseadmes. Peale silindri puhastamist ja kujutise kustutamist töötsükkel kordub. · Trükiseadme põhidetailiks on magnetsilinder, millele toimub kujutise loomine ja toimuvad kõik trükiprotsessiga seotud operatsioonid. Vaid kinnitamine toimub teises
Füüsilised mõõtmed 3 ½, 2 ½, 5 1/4 . Esimene ketas oli ERA110, mahutas 125000 baiti Esimene salvestusüsteem oli RAMAC mis oli võimeline salvestama 5mb infot Olulised parameetrid: üks näitaja on plaatide pöörlemiskiirus (kettaseadme jõudlus, sest see mõjutab otseselt latentsusega). Latentsusaeg on (latency aega pöördusest andmeedastuse alguseni ja andmevahetusekiirust. Mida kiiremini kettad pöörlevad seda kiiremini jookseb ajaühikus magneetilise lugemis-kirjutuspea alt läbi, mida agelasem seda suurem latentsusaeg.. Ühendusliidesed (IDE, ATA, SATA, SCSI jt) IDE toetab 512 MB HDD IDE võimaldab ühe kaabli külge kuni 2 seadet (tuntud ka ATA liidese nime all) EIDE toetab ~ 137 GB (4 seadet, 2-3 MB/s) Ultra ATA 33 MB/s Erinevatel ATA edasi arendused võivad võimaldada suuremaid andmededastuskiirusi(SCSI märksa kiiremad kui IDE ja EIDE) SCSI võimaldab arvutiga liita kuni 16 eri seadet ja tema andmevahetuskiiruseks on 20 MB/s
Magnetmäluseadmed kuuluvad mälude hierarhias madalaimale astmele. Nad on küll suure mahuga, kuid nad on samas küllaltki aeglased. Magnetmäluseadmed kuuluvad jadapöördusmälude hulka, s.t. aeg erinevate mäluosade poole pöördumiseks on erinev. Magnetmälude hulka kuuluvad näiteks kõvaketas, floppy, magnetlindid, magnetoptilised kettad, ZIP-seadmed. Kõik magnetmälud töötavad sarnasel põhimõttel: mälupinna lähedale tuuakse alla lastud lugemis/kirjutuspea. Voolu toimel pöörduvad osakesed vastavalt voolu suunale. Kui voolu suunda muuta, siis pöörduvad ka osakesed ja loetav info on erinev eelnevast. See ongi kood, mida lugemis/kirjutamispea ära tunneb ja arvutile arusaadavaks kahendkoodiks teisendab. Magnetmäluseadmed pole eriti vastupidavad päiksele ja kuumusele. Nende tingimuste mõjul kipuvad osakesed endi asendeid iseseisvalt muutma. Mahud jäävad vahemikku mõnest MB- st sadade GB-deni
talitlusparameetrite täpsustamisega. Konstruktiivse lahenduse seisukohalt võib jugaprinterite mudeleid jagada kahte suurde rühma: ühe (mustvalge või värviline) või kahe (mustvalge ja värviline) kirjutuspeaga. Viimased võimaldavad hõlpsasti üle minna mustvalgelt värvilisele, kuigi selle hinnaks on seadme teatav kallinemine. Ühe kirjutuspeaga printerites tuleb selleks mustvalge kirjutuspea vahetada värvilisega või vastupidi. Jugaprinterite teatavaks eriliigiks võib lugeda nn. Vahaprintereid, kus vedela trükivärvi (tindi) asemel kasutatakse tahket tinti e.vaha (solid ink, wax). Sellist tehnoloogiat kasutab näiteks Tektronix oma kõige kallimates värvimudelites. Tahke värvaine ei imandu paberi sisemistesse kiududesse, vaid kuivab selle pinnale. Saadavad värvitoonid on tugevamad ja kirkamad kui tavalistes jugaprinterites
annaabi.ee 
