``Kommentaar Koguja raamatule`` Vana Testamendi Koguja raamat on väidetavalt kirja pandud Taaveti poja, Jeruusalemma kuninga, Saalomoni poolt, mida laias laastus võib pidada võrdlemisi pessimistlikuks kirjutiseks. Raamatus väidetakse, et ajalugu pidevalt kordab ennast ning et miski pole uus, ning samuti pole mingit mõtet mõelda sellest, mis oleks võinud olla. Ometigi meenutab ta, et meie elu on oodatust ettearvatum, ning kõik need ootamatused on tegelikult juba ammu paika pandud. Juba esimesed õpetussõnad (Kg 1:2-18) on suhteliselt masendava ja depressiivse alatooniga. Kui Koguja näeb korralagedust, mis päikese all sünnib, siis näeb ta seal vääramatut rutiini looduses ning ta hakkab otsima
kuulutas pidulikult – kas veendumusest või siis seetõttu, et auväärseks võrgutajaks oli tõesti jumal – et nimetute laste isaks on Mars.“ – Titus Livius „Ab urbe condita“) Titus Livius pole küll tõsine ajaloolane, kaasates oma teosesse mitmeid mütoloogilise elemente, ent siiski on „Ab urbe condita“ vajalik teos ka praeguses ühiskonnas. Tuntud teoseid lõi keiser Nero ajal ka Seneca, Rooma filosoof ja poliitik. Tema kõige loetumaks kirjutiseks on olnud „Moraalikirjad Luciliusele“. Just seal väljendab Seneca oma stoitsistlikku maailmavaadet, mille järgi tuleb elada kooskõlas loodusega, himudest vabaneda ja saatusega leppida. Nii väljendabki filosoof end oma kirjutises: „Sa küsid, mis on siis rikkuse mõõdupuuks? Esmajoones omada seda, mis on vajalik, seejärel alles küllust.“ Loomulikult on veel mitmeid antiikaja teoseid, mis on oluliselt mõjutanud maailma kirjandust ja kultuuri
Sõjarüü viitab sõdalasele, tsaari kroon võib olla vaid tsaari peas, vürsti müts vaid vürsti peas, kõrgemad kirikutegelased evangeelium käes ning preestrid mungarüüs. 2.5) Sõna Kirjad kinnitavad mis või kes on ikoonil kujutatud. 16. 17. sajandist paneb kiri paika pühaku staatuse. Jumalaema ikoonidel on kirjutisi kiriku lauludest. Jumalaema ikoonidel on kohustuslik traditsiooniliselt kreeka keeles (MP Y Mater Theotokos). Teiseks selliseks kohustuslikuks kirjutiseks on Kristuse nime kirjutis (IC XC). 2.6) Kompositsioon Pühakute valik tellitavates ikoonides on määratud reeglina meenutamaks lähedasi inimesi või elus toimunus sündmusi, mille daatum oli seotud tellija meeles mingi kindla pühakuga. Vahel on ikooni kompositsiooni juurde arvatud mingi kirikupüha, see on kui meeldetuletus sündmuset, mis toimus samal päeval. 2.7) Rahva uskumused Usuti, et 1
aastal pakuti talle koduõpetaja kohta pastor Cleemanni kirikumõisas Liepupes . Sellesse ametisse jäi ta väikese vaheajaga kuni 1796. aastani, töötades 1793. aastast alates kreisimarssal von Transehe mõisas Annasmuizas. Teda kutsuti,,Liivimaa Voltaire`iks" (J. Eckardt) nimetatud G. H. Merkeli kirjanduslik ja ajakirjanduslik tegevus juhindus läbinisti valgustusideaalidest. Merkeli esimene trükis 1796 aastal ilmunud teos ,,Die Letten" , mis kujunes G. H. Merkeli kõige mõjukamaks kirjutiseks, nõudis teraval toonil pärisorjuse kaotamist Liivimaal. Ja veel oli ta aru saanud,et kui ta tahab talupoegi aidata siis tuleb kaotada aadli seisus. Liivimaa pärisorjuslik kord polnud tema sõnul üksnes häbistav inimsoole, vaid ka lootusetult ajakohatu. Sellega ühendas G. H. Merkel Liivimaa kontekstis seni lahus käsitletud teemad: valgustuslikud ideed inimõigustest ja talupoegade viletsa eluolu. Tüüpilise valgustajana oli G. H
vaestele. Ikoonil tähtsaks elemendiks on ka sõna. Kirjad kinnitavad mis või kes on ikoonil kujutatud. 16. 17. sajandist paneb kiri paika pühaku staatuse. Osadel ikoonidel, eriti 18 saj, on erinevad suured kirjutised. Need kirjutised kannavad tihedalt ikooni ajalugu kirjeldavat tähtsust. Jumalaema ikoonidel on kirjutisi kiriku lauludest. Jumalaema ikoonidel on kohustuslik traditsiooniliselt kreeka keeles (MP Y Mater Theotokos). Teiseks selliseks kohustuslikuks kirjutiseks on Kristuse nime kirjutis (IC XC). Kirjutiste uurimine on tähtis ikooni vanuse määramisel. Kirja stiil oli igal prioodil olnud erinev. Nime olemasolu ikoonil aitab tuvastada tegelaskuju, see aga aitab määrata ikooni vanust, kuna ikoon ei saa olla vanem kui on pühak ise. Proovides lugeda ikooni kompositsiooni sümboolset tähendust, on vaja arvestada , et teatud pühakute kujutus ikoonil ei saa alati pidada palveliseks pöördumiseks antud pühaku poole
- nimesõimlusele rajatud laulud · ahellaulud - küsimus vastus- küsimus (kus sa käisid, kus sa käisid sokukene) - nn lõpta laulud · karjaselaulud ( tinglikult lastelaulud) 7. Eesti lastekirjanduse teoreetilise mõtte arengust 19. sajandi II poolest põhjust rääkida eesmärgiteadlikkust eesti lastekirjandusest ning lastekirjanduse kriitika ja teooria algusest. Esimeseks lastekirjandust käsitlevaks kirjutiseks oli 1979 aastal Eesti postimehes olnud Paul Undritz´i kõne ,,Laste kirjadest" (kiri=raamat). P.Undritz´i järgi oli lastekirjanduse ülesandeks eeskuju andvate ja hirmutavate kujutluspiltide loomine, et nende läbi last vooruslikuks kasvatada (toetub saksa eeskujudele). 1889 ilmus Sakalas J.Liivi artikkel ,,Laste kirjavara", kus ta propageerib järgmisi mõtteid: * lasteraamatuid võivad kirjutada ainult küpsed kirjanikud, lastele kirjutamine pole mitte ,, nooruse" töö
annaabi.ee 
