b) Autor oskas koolis nii kõrvale viilida, et ei lugenud ühtegi Balzaci teost- autorile ei meeldinud kohustuslikku kirjandust lugeda, eriti kriitilist realismi. c) Kui ta otsustas kõik Balzaci eestikeelsed teosed läbi lugeda sai talle selgeks see, et Balzac oli rahaahne tüüp ja ta nimetab teda isegi ebaõnnestunud ärimeheks. d) Ta ei pea Balzacit suureks kunstnikuks, sest kogu tema mõttemaailm keerles raha ümber. e) Tema sõnutsi ainult prantslased kirjutavadki rahast, sest nad taipavad sellest enam kui teised. Ta nimetab seda isegi prantslaste paeluseks. f) Autor peab teda äpuks, sest ta kavatsused olid head, kuid tal polnud piisavalt õnne. g) Autor tunneb kaasa nendele õpilastele, kes peavad ,,Isa Goriot" lugema. Minu arvates on autor paljusid asju ülepaisutanud, sest minule küll meeldis ,,Isa Goriot" lugeda, pigem loen kaks korda ,,Isa Goriot" kui ühe korra ,,Kolme Musketäri", sest ,,Isa
kontakti astumiseks. Sellest, kuidas noored blogides ja veebilehekülgedel end esitlevad, on rääkinud paljud uurijad. Hinduja & Patchin (2007; Subrahmanyam et al kaudu 2008) ütlevad, et noored jäävad Internetis end väljendades väga sarnaseks oma offline- identiteediga. Nad panevad oma veebilehekülgedele üles palju personaalset informatsiooni, mida saab kasutada nende offline- identiteedi üles otsimiseks. Veelgi enam, teismelised kirjutavadki oma blogides peamiselt asjadest, mis nende igapäevaelu täidavad (kool, suhted) Bortree (2005). Lisaks kirjutavad nad palju ka oma offline huvidest (Stern, 2004, Cleemput kaudu 2008). Fakt, et noored jäävad Internetis väljendudes oma offline identiteediga väga sarnaseks, ei takista neid oma identiteeti ilmekalt ja loovamalt esitamast. Noored kaunistavad oma veebilehekülgi ja blogisid kultuuri osadega, mis tulenevad kas tarbijakultuurist (brändid),muusikast (bändide pildid,
Ajalehed, televiisor ja muud sotsiaalmeedia kanalid on enamikele inimestele iga päevaseks info allikaks. Kuid kui mõjutatavad on inimesed saadud igapäevasest meedia poolt antud informatsioonist? Kui vaatame iga päev telekast või loeme ajalehest või muust sotsiaalmeediast uudiseid, ammutame palju informatsiooni teadmata, kas inimestele antud info on tõene või mitte. Kõige enim müüb selline info, kus on draamat ja negatiivsust. Enamik ajakirjanike kirjutavadki selliseid lugusid, kus uudises on enamus informatsiooni võlts. Miks seda tehakse? Mida rohkem on dramatiseerimist ja negatiivsust, seda paremini lugu müüb. Ja see võimendab inimeste mõtlemist negatiivsusele, mitte positiivsetele mõtetele. Kuna inimesed on erinevad mõistavad inimesed lugusid lugedes informatsiooni erinevalt. Arvan, et meedias on tänu sellele raske avaldada objektiivset informatsiooni. Kui meedia toob inimestele kas
Rahuläbirääkimised algasid 1919. aasta detsembris. Tuline vaidlus käis piiri osas, kuna kumbgi osapool ei tahtnud, et üks teisele ohtu kujutaks. Läbirääkimised kestsid terve kuu ning venelased proovisid ka avaldada survet Narva vallutamisega, kuid see ei läinud neil läbi. Vene diplomaate imestas Eesti diplomaatide suur kogemus ja võimekus, kuna Eesti oli ise nii väike riik. Viimasel detsembrikuu päeval kirjutavadki Eesti poolt Poska ja Venemaa poolt Joffe alla esimesele rahule relvarahule. Sellega tekib ka lootus, et varsti järgneb rahuleping ja Eestist saab täielikult iseseisev demokraatlik vabariik. Esialgne kava nägi ette, et rahulepingule kirjutatakse alla 1. veebruaril, kuid kirjavea tõttu läks leping uuesti trükki ja alla kirjutati 2. veebruaril 1920. Sellega oli Eesti saavutanud selle, mis tahtis Iseseisvuse. Seda kajastati mitmetes lehtedes, kaasaarvatud Euroopas. 3.
VI Nüüd oli kivilaut valmis, kuid esialgu turbakatusega. Gustav lahkus talust. Ta oli alati aidanud naistel pesupalisid(kausse) jõe äärde vedada. Ta soovitas ühte ehitajat Hjalmarit enda asemele. Kaugemaal kasvatati uut juurvilja turnipsi. Iisak, Siivert ja Akseli vend Fredrik, kes oli äsja naisega Avarvaatele kolinud, parandasid külateed. Samal ajal pidi Aksel linna sõitma. Räägiti, et Aronsen tahb oma talu maha müüa. Iisak mõtleb taas Eleseuse peale. Siivert ja Inger kirjutavadki Eleseusele kirja. Külla tuli Aronseni ärijuht Andersen sooviga kaevanduri näha. Tema käest uuriti ka talu hinda. Kuulujutud lapsemõrvast jõuavad Siivertini. Jesiine vanemad kutsuvad tütart koju tagasi. Aksel sai Geissleri kingitud niidumasina ja uudismaaäkke kätte. VII Aksel tuleb läbi vihma kodu poole, kuid ta on õnnelik, sest ta mõisteti kohtus õigeks. Lessmani proua Heyerdahl pidas väga liigutava kõne vallasemade saatuse kohta.
VI Nüüd oli kivilaut valmis, kuid esialgu turbakatusega. Gustav lahkus talust. Ta oli alati aidanud naistel pesupalisid(kausse) jõe äärde vedada. Ta soovitas ühte ehitajat Hjalmarit enda asemele. Kaugemaal kasvatati uut juurvilja turnipsi. Iisak, Siivert ja Akseli vend Fredrik, kes oli äsja naisega Avarvaatele kolinud, parandasid külateed. Samal ajal pidi Aksel linna sõitma. Räägiti, et Aronsen tahb oma talu maha müüa. Iisak mõtleb taas Eleseuse peale. Siivert ja Inger kirjutavadki Eleseusele kirja. Külla tuli Aronseni ärijuht Andersen sooviga kaevanduri näha. Tema käest uuriti ka talu hinda. Kuulujutud lapsemõrvast jõuavad Siivertini. Jesiine vanemad kutsuvad tütart koju tagasi. Aksel sai Geissleri kingitud niidumasina ja uudismaaäkke kätte. VII Aksel tuleb läbi vihma kodu poole, kuid ta on õnnelik, sest ta mõisteti kohtus õigeks. Lessmani proua Heyerdahl pidas väga liigutava kõne vallasemade saatuse kohta.
annaabi.ee 
