Inkad arendasid kohati väga raskesti läbitaval maastikul välja tiheda teedevõrgu kogupikkusega u. 30 000 km, mis ühendas tervet impeeriumi. Kohati olid teed raiutud kaljusse, teisal aga sillutatud ning mägedes jooksid köitest sillad üle kuristiku. Sidet peeti kullerpostijaamade kaudu. Need väikesed jaamad asusid u. iga 2.5 km tagant maanteede ääres, seal olid ootevalmis jooksjad, et kanda edasi teateid. Ühe päevaga võis käsu viia 250 km kaugusele. Kahjuks ei tundnud inkad ka kirjutatavat kirja. Nad säilitasid informatsiooni, nt. statistikat, nimekirju ja isegi ajaloolisi ülestähendusi sõlmkirja ehk kipu abil. Kipu oli pikk horisontaalne nöör, mille kluge kinnitati vertikaalselt rippuvad erineva jämedusega mitmevärvilised nöörid. Talletatud info sõltus sõlmede tüübist, nööri pikkusest, värvist ja asendist. Sõlmede asukohad tähistasid üksikasju, mis võisid mõnikord olla küllalt keerulised, tavaliselt numbrite kujul.
30 000 kilomeetrit, mis ühendas tervet impeeriumi. Kohati olid teed raiutud kaljusse, teisal aga sillutatud ning mägedes jooksid köitest sillad üle kuristiku. Sidet peeti kullerpostijaamade kaudu. Need väikesed jaamad asusid umbes iga 2.5 kilomeetri tagant maanteede ääres. Seal olid ootevalmis jooksjad, et kanda edasi teateid. Ühe päevaga võis käsu viia 250 kilomeetri kaugusele. Kahjuks ei tundnud inkad aga kirjutatavat kirja. Nad säilitasid informatsiooni, näiteks statistikat, nimekirju ja isegi ajaloolisi ülestähendusi sõlmkirja ehk kipu abil. Kipu oli pikk horisontaalne nöör, mille külge kinnitati vertikaalselt rippuvad erineva jämedusega mitmevärvilised nöörid. Talletatud info sõltus sõlmede tüübist, nööri pikkusest, värvist ja asendist. Sõlmede asukohad tähistasid üksikasju, mis võisid mõnikord olla
Seda tegudes ja mõtetes. Ta peab harjutama keha raskustega ning ühteaeg tundma paikkonna iseärasusi. Siis õpib ta paremini tundma oma valdusi ja oskab neid paremini kaitsta. Ja see aitab ka hiljem mõista teiste provintside maastike eripära. See õpetab sõda pidama. Näiteks ahhailaste valitseja Philopoimen. Mõtlemisharjutuste osas tuleb aga valitsejal lugeda ajalooraamatuid ning uurida ja lahata neis kirjutatavat. XV PEATÜKK ASJUST, MILLE EEST INIMESI, ISEÄRANIS VALITSEJAID, KIIDETAKSE VÕI LAIDETAKSE Valitseja peab oskama vältida hukkamõistmist nende pahede pärast, mis võtaksid temalt võimu. XVI PEATÜKK HELDUSEST JA KOKKUHOIDLIKKUSEST See, kes tahab säilitada inimeste silmis kinkija ilmet ei tohi jätta kõrvale pillava eluviisi ühtki tahku. Kui olla liialtt helde, siis tuleb lõpuks aeg, kus riik on kitsikuses. Siis tuleb aga kehtestada kõrged
Failide omapära seisneb selles, et neid
tuleb käsitleda komponenthaaval. Faili avamise järgselt on aktiivseks esimene komponent, selle
lugemise järel teine jne. Ka kirjutamise puhul liigutakse automaatselt järgmise komponendi
alguskohale. Magnetofonilindi kasutamine on faili kasutamisega sarnane tegevus - saab kuulata
(ehk lugeda) ja lindistada (ehk kirjutada), kustutamine on tõlgendatav lihtsalt vaikuse
kirjutamisena lindile.
Loetavat faili võib alati käsitleda sisendvoona ja kirjutatavat faili väljundvoona ning see seletab
ka faili käsitlemise järjestikulist olemust.
Faili deklareerimine
Failide deklareerimisel luuakse sobivat tüüpi failimuutuja, mis on oma olemuselt kirje ja võib
kanda endas informatsiooni faili nime, käsitlemise staatuse ja viimati loetud komponendi kohta.
Failide deklareerimise ja avamise süntaks vastavates keeltes on järgmine:
Pascal
Süntaks:
'TYPE'
taseme kohta. Nagu mainitud, torkab neis vähesteski, iseäranis eestikeelses pressis ilmunud 252 Ka tänapäeval aeg-ajalt ilmuvate arvustuste puhul torkab nii mõnigi kord silma, et kirjutaja (tavaliselt antud lehe kultuuritoimetaja) peab kinni printsiibist: “Andis jumal ameti, küll annab kompetentsi ka!” Juba B. Nettl mainib, et teisest muusikaliigist kirjutamiseks peaks kõigepealt omandama bimusikaalsuse ehk muusikalise kakskeelsuse, s.t kirjutatavat põhjalikult tundma õppima (Nettl 1964: 10–11). Samas leidub neis kirjutistes siiski kohati olulist faktilist materjali (nimed, kuupäevad, fotod), mis on usaldusväärne, aidates tuvastada toimunud sündmusi ja neis osalejaid. 253 Ainus leida õnnestunud sellesuunaline artikkel, V.L.-i (arvatavalt Voldemar Leemets) “Mõtteid ajaviite- muusika korraldamisest” (Muusikaleht 1937, 5/6: 131–132), käsitleb siiski vaid ajaviitemuusikat, artiklis ei