asjadega mängimiseks. *Turvalisus rühmaruumis. Rühmaruum peab lastele tagama nii füüsilise, vaimse, emotsionaalse kui ka sotsiaalse turvalisuse. *Keskkond on muutuv süsteem-Keskuseid võib aegajalt välja vahetada. Keskused rühmaruumis ja nende tähtsused: *Kunstikeskus annab lapsele ülevaate, millised vahendid ja võimalused tal on, lapsel jääbki ainult valik teha kuidas oma idee ellu viia. *Kirjutamiskeskus. Kirjaeelharjutused on üks valdkond, mida kindlasti tasub toetada ja harjutada. *Lugemiskeskus. *Matemaatikakeskus. *Teaduskeskust on kerge siduda liiva- ja veekeskusega, kus saab katsetada. (kaevata liiva seest välja esemeid; upub ei upu) *Ehituskeskus. Konstrueerimine on loogilise mõtlemise ja loovuse toetaja ning annab lapsele julgust ise proovida ja katsetada samas hoides tegevuse mängulise ja põnevada.
Turvalisus rühmaruumis. Rühmaruum peab lastele tagama nii füüsilise, vaimse, emotsionaalse kui ka sotsiaalse turvalisuse. Keskkond on muutuv süsteem. Keskuseid võib aegajalt välja vahetada. Keskused rühmaruumis ja nende tähtsused: Kunstikeskus annab lapsele ülevaate, millised vahendid ja võimalused tal on, lapsel jääbki ainult valik teha kuidas oma idee ellu viia. Laps ei pea õpetajalt paluma joonistamis- ja meisterdamistarbeid, soodustab laste iseseisvust ja loovust. Kirjutamiskeskus. Kirjaeelharjutused on üks valdkond, mida kindlasti tasub toetada ja harjutada. Kirjutamiskeskus võib asuda kunstikeskusega koos, kuid oluline on planeerida sinna ülesandeid, mis toetavad laste kirjutamisoskust. Näiteks: mustritepaberid, erinevad pliiatsid, millel on küljes värvi sildid Lugemiskeskus. Häälimine on lugemisoskuse aluseks. Sõimelastega saab selles keskuses vaadata pildiraamatuid. Suuremad saavad aga ise juba raamatuid lugeda. Matemaatikakeskus
- Funktsionaalsete tunnuste järgi jagunevad ajukoore neuronid: 1. SENSOORSED NEURONID - nende juurde saabuvad ülenevate juhteteede kiud 2. LÜLINEURONID - vahelmised e kontaktneuronid - peavad sidet ajukoore üksikute piirkondade vahel 3. EFEKTOORSED NEURONID - jätked moodustavad alanevad juhteteed, mis kulgevad ajukoorest pea- ja seljaaju tuumade juurde ● nt kui peaks midagi üles kirjutama, aga kui kirjutamiskeskus on viga saanud, siis info jõuab keskusesse, aga sõna asemel tulevad mingid konksud - ülekanne on häirud, keskus on vigastatud. Süntees ei jõua allapoole ja lihas ei kuuletu - komplekstegevus! Ajukoore all asub VALGEOLLUS, mille närvikiud jagunevad: 1. ASSOTSIATSIOONIKIUD - ühendavad poolkera üksikuid osi omavahel 2. KOMMISSURAALKIUD - ühendavad poolkerasid omavahel (mõhnkeha) 3. PROJEKTSIOONIKIUD
Motoorsed (liigutuste) keskused asuvad peamiselt otsmikusagara pretsentraalkäärus, kust algavad tahtelised motoorsed juhteteed, nn. püramidaalteed. Nimetatud kääru ülemistes osades paiknevad alumiste kehaosade (alajäsemete), alumistes osades keha ülemiste osade (kaela, näo, ülajäsemete) tahteliste liigutuste keskused. Otsmikusagara pretsentraalkäärust eespool asubvad veel motoorne kirjutamiskeskus ja motoorne kõnekeskus. Neist esimese vigastusel ei saa teha kirjutamiseks vajalikke liigutusi, teise kahjustumisel ei saa öelda välja sõnu, kuigi vastavad lihased on terved. Sensoorsed keskused (valu-, temperatuuri-, kompimis- ja lihaste-liigeste tundlikkus) asuvad kiirusagaras posttsentraalkäärus peaaegu samas järjestuses kui motoorsed keskused: alajäsemete sensoorsed väljad paiknevad kõrgemal, pea - madalamal. Siia saabuvad vastavatest kehapiirkondadest
kesknärvisüsteemi mitmesuguseid tasandeid ajukoorest kuni seljaajuni. Motoorsed keskused paiknevad peamiselt pretsentraalkäärus, mis asub otsmikusagara keskosas. Otsmikusagara operkulaar e. kaaneosas paiknevad mälumislihaste, keele, neelu ja kõri tahteliste liigutuste keskused. Otsmukusagara prefrontaalne osa asub pretsentraalkäärust eespool ja jaotub ülemiseks, vahelmiseks ja alumiseks kääruks. Nende piirkondadega on seotud inimese haistmine, kõnelemis- ja kirjutamiskeskus. Vahelmises käärus asub motoorne kirjutamiskeskus, alumises otsmikusagara osas aga motoorne kõnelemiskeskus. Vastavate piirkondade vigastuse puhul ei ole haige suuteline kirjutama või rääkima, kuigi vastavad lihased on vigastamata. Inimesel on haisteaju suhteliselt väike. Tähelepanu;Motivatsioon;Planeerimine;Isiksus;Meeleolu;Pidurdus 33. Otsmikusagara kahjustusest tingitud tähtsamad häired. Tegevuse planeerimise ja kontrolli häire · Vaimse paindlikkuse ja loovuse alanemine
annaabi.ee 
