Sfragistika ehk sigillogaafia ajaloo abiteadusena käsitleb pitsateid ja pitsereid. Pitserid, andes dokumendile juriidilise jõu, võimaldavad uurida protsesse valitsemisinstitutsioonide tekkimise ja arengu, linnaõiguste, seisuslike privileegide, vaimulike, kirikute, omandiõiguse, tsunftikorra, koolide jm. kohta. Pitsat ise on juba väärtusik ajalooallikas, iga pitser on ajaloomälestis. Dokumendile lisatud pitser kinnitab selle autentsust, võimaldab vajadusel täpsustada kirjutamisaega ning pitseri abil on võimalik kindlaks määrata dokumendi autorit, kui sellele pole tekstis osutatud. Värvipitsereid nimetatakse templiteks. Tänapäeval kasutatakse peamiselt metallist ning kummist pitsateid. Metallpitserit nimetatakse bullaks.(paavsti privileeg). Bulla võib tähendada ka pitseriga ürikut. Bullade kogumit nimetatakse bullaariumiks. Tahmapitserid kasutati 18.-20.sajandil. Metallist või kivist pitsat tahmatati leegi kohal ning suruti siis vastu dokumenti. Kirjaoskus
TARVIS ON MÕISTA. Teile, isehakanud ja teistetehtud käskkirjanikud, põhimõtteist pungil pahaloomulised kasvatajad, teile, kõiketeadjad, näo-ees-näägutajad, selja-taga-sekeldajad, teile KERGE ON HUKKA MÕISTA. TARVIS ON MÕISTA.--- (,,Mõistmisest") Ülesanne Vali eeltoodutest kaks luuletust ja tõlgenda neid. Mida on luuletusega tahetud öelda, mis on selle idee? Mille pärast autor muretseb? Kuidas avalduvad tema teistimõtlemine ja rahvuslus, arvestades luuletuste kirjutamisaega? 24 JAAN KAPLINSKI (1941) Rahvusvaheliselt tuntuim eesti luuletaja on viimastel aastakümnetel olnud kassetipõlvkonna seas alustanud Jaan Kaplinski. 1997. a esitati ta Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Ta on olnud Riigikogu ja Tartu linnavolikogu liige, kuulub praegu Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda.
Tms ise kangesti toetanud. I osa: inimese võitlus maaga, II in võitlus jumalaga, III ühiskonnaga, IV teise inga, V mingis mõttes alistumine, leppimine, otsade kokkusõlmimine. 2) sotsioloogiline > Tms on ise hüppe teinud tlpst kodanlikuks haritlaseks. Ülevaade tollasest ühiskonnast, nende kihtidest (küla, haritlased, töölised jne). Suudab kirjeldada aega. On paralleele tõmmatud Tolstoiga: krahv, kes tahtis olla tlp. 3) ajalooline. Tms jõuab kirjutamisaega välja, ei kirjutamidagi, mida oma silmaga näinud pole. Paneb kirja tähtsad sündmused. I, II ja III on tüüpilisemad, võib öelda kodulooline, koduuurimuslik (Jaan Eilart). 4) psühholoogiline. Tuleb keskenduda ühe (v kahe) peategelase hingeelu käsitlemisele (I Andres, Indrek). IV on kõige psühholoogilisem. 5) mütoloogiline. 4 kindlat tegelaskuju Euro kirjanduses: Don Quijote, Don Juan, Hamlet, Faust tulevad alati tagasi
I osa: inimese võitlus maaga, II in võitlus jumalaga, III ühiskonnaga, IV teise inga, V mingis mõttes alistumine, leppimine, otsade kokkusõlmimine. 2) sotsioloogiline > Tms on ise hüppe teinud tlpst kodanlikuks haritlaseks. Ülevaade tollasest ühiskonnast, nende kihtidest (küla, haritlased, töölised jne). Suudab kirjeldada aega. On paralleele tõmmatud Tolstoiga: krahv, kes tahtis olla tlp. 3) ajalooline. Tms jõuab kirjutamisaega välja, ei kirjutamidagi, mida oma silmaga näinud pole. Paneb kirja tähtsad sündmused. I, II ja III on tüüpilisemad, võib öelda kodulooline, koduuurimuslik (Jaan Eilart). 4) psühholoogiline. Tuleb keskenduda ühe (v kahe) peategelase hingeelu käsitlemisele (I Andres, Indrek). IV on kõige psühholoogilisem. 5) mütoloogiline. 4 kindlat tegelaskuju Euro kirjanduses: Don Quijote, Don Juan, Hamlet, Faust tulevad alati tagasi
" 1) filosoofiline tasand. Tms ise kangesti toetanud. I osa: inimese võitlus maaga, II - in võitlus jumalaga, III - ühiskonnaga, IV - teise in-ga, V - mingis mõttes alistumine, leppimine, otsade kokkusõlmimine. 2) sotsioloogiline -> Tms on ise hüppe teinud tlp-st kodanlikuks haritlaseks. Ülevaade tollasest ühiskonnast, nende kihtidest (küla, haritlased, töölised jne). Suudab kirjeldada aega. On paralleele tõmmatud Tolstoiga: krahv, kes tahtis olla tlp. 3) ajalooline. Tms jõuab kirjutamisaega välja, ei kirjutamidagi, mida oma silmaga näinud pole. Paneb kirja tähtsad sündmused. I, II ja III on tüüpilisemad, võib öelda kodulooline, kodu-uurimuslik (Jaan Eilart). 4) psühholoogiline. Tuleb keskenduda ühe (v kahe) peategelase hingeelu käsitlemisele (I - Andres, Indrek). IV on kõige psühholoogilisem. 5) mütoloogiline. 4 kindlat tegelaskuju Euro kirjanduses: Don Quijote, Don Juan, Hamlet, Faust - tulevad alati tagasi