Kulude olemus Tänapäeval toimuvad kiired muutused nii inimeste väärtushinnangutes ja mõtlemises kui ka elu- ja majanduskeskkonnas. Kui veel mõned aastad tagasi oli piisav osata õigesti ja õiglaselt kulusid arvestada, siis tänasel päeval ei ole see sageli piisav, sest keskendudes liigselt kulude arvestusele, unustatakse peamine: miks me kulusid arvestame. Kulu tekib ressursi kasutamisel. Kui esialgu piirdus kulude arvestus möödunud perioodil tekkinud kulude kirjendamisega, siis koos majanduse arenguga on muutunud ja muutub järjest olulisemaks tulevikus tekkivate ehk tuleviku kulude juhtimine, prognoosimine ja eelarvestamine. Kulu ei teki organisatsioonis üldjuhul iseenesest. Järjest rohkem kinnistub arusaam, et kulud ei juhtu niisama, vaid kulud on konkreetsete juhtimisotsuste (tegevuste) tulemus. Iga ressurssi tuleb kasutada väärtuse loomiseks, vastasel juhul on ressurss raisatud.
Riigi- ja omavalitsusasutuse kontoplaani kehtestab rahandusminister. Kontol on kaks poolt parem pool on alati kreedit ja vasak pool on alati deebet. Raamatupidamislausendi kandmist kontole nimetatakse kirjendamiseks. Konto vasakule poolele sissekannete tegemine ehk kirjendamine on antud konto debiteerimine. Konto paremale poolele kirjendamine on antud konto krediteerimine. Heast raamatupidamistavast lähtudes alustatakse lausendite moodustamist alati debiteeritava(te)le kontodele kirjendamisega, alles siis kirjendatakse krediteeritava(d) kontod. Olenevalt sellest, kas on tegemist vara kontoga või kohustuste ja omakapitali kontoga, on kontode käitumine erinev. Seepärast on enne konteerimist (kontodele kirjendamist) vaja mõelda, milliseid bilansikirjeid (selle alusel vastavale bilansikirjele avatud kontosid) tehing puudutab ning milliseid bilansimuutusi tehing kaasa toob. Sellest lähtudes koostada raamatupidamislausend alustades alati debiteeritava või
Nendega seotud käivete ja kulude detailanalüüs võimaldab tulevikus täpsemalt kujundada ja planeerida ettevõtte kui terviku tulemust iga üksiku osa parema suunamise kaudu. iga ettevõte koostab kontoplaani lähtudes ettevõtted toimuvatest majandustehingutest arvestades, et kontoplaani saaks kasutada bilansi,kasumiaruande,tuludeklaratsiooni ja teiste aruannete ning ettevõtte juhtimiseks vajaliku info saamiseks.sissekanded kontodele tehakse kahekordse kirjendamisega, kui efektiivse kuluarvestuse juurutamiseks on vaja lisada täiendavaid klassifikaqatoreid, artikleid jm. kulukohtade ja kulukandjate määratlemiseks,et kneid kulusid täiendavalt kirjendada, koguda ja analüüsida. KULUDE JUHTIMINE ETTEVÕTTES.kulude juhtimist ettevõttes käsitletakse kui 1)strateegiliste ja taktikaliste plaanide koostamist(kasutatakse modelleerimist-eesmärgiks on mudeleid kasutades võrrelda erinevaid tegevusstsenaariume ja alternatiive), 2)eelarvete
-. D Ettemaks tarnijale K D Ettemaks ostjalt K D Kaup K 1) 7 500 2) 12 500 1) 7 000 1) 12 000 3) 3 800 2) 3 800 3) 6 420 3) 12 800 2) 10 000 DK KK DK KK DK KK Kuna kõik majandustehingud kantakse läbi alati kahelt seisukohalt, siis on tegemist kahekordse kirjendamisega. Majandustehingud registreeritakse kontodel kahekordse kirjendamise põhimõttel, st iga majandustehing kirjendatakse ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis samas summas. Kui määratakse kindlaks, millistest kontodest tuleb tehing läbi kanda ja millistes summades, siis on tegemist lausendiga (nimetatakse ka konteering, kirjend, kanne). Lausendiks nimetatakse debiteeritava(te) konto(de) ja krediteeritava(te) konto(de) nimetus(t)e ja summa(de) kindlaksmääramist
kajastatakse kohustusena. Kaubad, materjalid jm varud kantakse kuludesse perioodil, kui need ära müüakse või tootmises kasutatakse. Tekkepõhise arvestuse eeliseks on võimalus paremini välja tuua tegelik tasuvus ja analüüsida majandamise tugevaid ja nõrku külgi aastate lõikes. FIE seisukohast võib selle arvestusprintsiibi puudusteks lugeda, et -nõuab täielikku ja detailset arvepidamist kahekordse kirjendamisega, mida on suhteliselt keeruline õppida; -varade arvestamisel tekivad hindamisprobleemid; -ettevõtjal võib tekkida kasum, kuid raha väljaminekuteks sh maksude tasumiseks ei ole, sest kasum ja rahavoog on eraldatud. 5.1.3.5.2 FIE omakapital Omakapital aasta alguses Ettevõtte jooksva aasta väljamaksed/sissemaksed omakapitali Aruandeaasta kasum/kahjum Omakapital kokku 46.FIE tulumaksu arvestamise põhimõtted. Maksuobjekt. Maksumäär. Avansiliste maksete tasumine.
annaabi.ee 
