analüüsi meetoditele. Käsitlege antud tekstikatke tausta, sisu ja esitust paigutage see kultuuriloolisse konteksti. Püüdke oma arutluses seostada kursuse käigus vaadeldud erinevaid teoseid (loetud uurimusi ja teataval määral ka vaadatud filme). Carlo Ginzburgi lugu räägib 16. sajandi möldrist Menocchiost, lihtsast inimesest. Autor lähtub loo jutustamisel üksikisikust, kelle kaudu ta üritab iseloomustada toonast ühiskonda. See annab võimaluse jõuda ka lihtrahva kirjelduseni. Selle loo puhul on oluline teada, et lugu toimub 16. sajandil, kuid on kirja pandud 20. sajandil. Seega kajastub tekstis ka 20. sajandi inimese vaade. Igasugustes tekstides peegeldub nii kirjeldatava aeg kui ka kirja panemise aeg. Filmide puhul on seda kerge märgata, "Viimne reliikvia" kirjeldab küll Eesti elu keskajal kuid selles peegeldub ka palju 1970. Eesti kohta, mil film valmis. Ginzburgi loo peategelaseks on lihtne tööline. See mölder oskab aga lugeda ja
Tegeleb reaalsuse ja olemise enese põhimõttelise olemuse ning alusmõistete uurimisega. Kui füüsika uurib reaalsust vaatluste, mõõtmiste ja katsete abil, siis metafüüsika on katse ületada füüsika piirid ning jõuda oletuste, mõtiskluste ja loogiliste järelduste kaudu mittemõõdetava reaalsuseni ning ajatute, muutumatute ja üldkehtivate seaduspäradeni. Metafüüsika ja füüsika "lõplik eesmärk" on samad -- jõuda tegelikkuse objektiivse kirjelduseni. Metafüüsika poolt käsitletavate probleemide hulka arvatkse tavaliselt Jumala olemasolu, hinge surematus, keha ja vaimu vaheline seos, vaba tahe. 19) Mis on ratsionalism? Ratsionalism filosoofias on tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed. Tõe kriteeriumiks peab ratsionalism teadmiste selgust ja loogilist korrektsust. (paratamatus ja üldkehtivus)
· Elimineeritakse elimineeritud objektide seosed, ajutised/arvutatavad jne; · Määratakse atribuudid (elimineeritud objektidest pluss lisa/taustainfost); · Iteratsioonisammud, kus testitakse seoste kaudu, kas saab korrektseid andmeid leida. 50. Selgita IS funktsionaalseid omadusi Kõik, mis seotud andmete (info) töötlemisega tulemusteks, alates infotöötluse eesmärgist kuni detailse kirjelduseni, milliste andmetega (andmetüüpidega) milliseid töötlustegevusi ette võetakse ja kes neid peab kasutada saama. · Funktsioonide hierarhia mida IS teeb info töötluse mõttes, ehk kuidas süsteem käitub erinevate sisendite puhul (andmed ja juhtimine, y=fn(x), kus Y on väljundandmed, X sisendandmed, Fn erinevad juhitavad funktsioonid). Sisendite ja väljundtulemuste (andmete) funktsioonid, olulisus ja hierarhilisus (detailsuse aste);
arendas Cauchy oma teooriaid nende eneste pärast, küsimata, kas tema poolt väljamõeldu on üldse kuskil rakendatav. Ta tungis aina sügavamale, nägi algebra valemite taga seoste seaduspärasusi, isoleeris need ja jõudis nii rühmateooriani. Tänapäeval on see elementarne ja ometi keerukas teooria paljudel puhta ja rakendusmatemaatika aladel põhjapaneva tähtsusega, alates algebraliste võrrandite teooriast kuni aatomi ehituse kirjelduseni. Rühmateooria on ka kristallide geomeetria alus, kui nimetada ainult ühte tema rakendusaladest, ning tema edasiaretused ulatuvad isegi mehaanikasse ja diferentsiaalvõrrandite teooriasse. Cauchy elu ja iseloom meenutavad mõningal määral vaest Don Quijotet: me ei tea, mille puhul naerda ja milles kaasa tunda. Tema isa, Louis Rrancois, oli vooruse ja vagaduse eeskuju. Need kaks hinnatavat omdaust, millega ainult sageli kiputakse liialdama. Oli suur ime, et Cauchy
Metafüüsika meetod erineb füüsika meetodist selle poolest, et asju ei tuletata mitte katsetest, vaid loogilistest järeldustest ja oletustest. (enesestmõistetavatest asjadest), samuti, peale asjade, mida saab tänapäevaste vahenditega mõõta ja vaadelda, käsitletakse ka kõiki muid asju, mille olemasolu loogiliselt võiks eeldada. Metafüüsika ja füüsika "lõplik eesmärk" on samad -- jõuda tegelikkuse objektiivse kirjelduseni. Lähtudes sõna "meta" ühest tõlkest (millegi kõrgemalt või väljastpoolt vaatlemine) võib metafüüsikat käsitleda ka reaalsuse vaatlemisena väljastpoolt ja kõrgemalt nii palju, kui inimese loogika seda võimaldab. Metafüüsika poolt käsitletavate probleemide hulka arvatkse tavaliselt Jumala olemasolu, hinge surematus, keha ja vaimu vaheline seos, vaba tahe. Aristotelese "Metafüüsika". "Metafüüsikas" määratles Aristoteles muuhulgas esimese filosoofia:
Kui ratsionaalarvud saime üles ehitada täisarvudest, siis kõikide irratsionaalarvude täpne matemaatiline konstrueerimine on juba veidi keerulisem. Võime küll irratsio- naalarvudest mõelda kui arvudest, mida saame kirjutada lõpmatu ja mitteperioo- dilise kümnendesituse abil, aga kuidas neid liita või korrutada? Õigupoolest jõudsid matemaatikuid rahuldava range kirjelduseni alles 19. sajandil ning selle jaoks võib kasutada piirväärtuseid [lk 319]. Praeguseks on aga tore irratsionaalarvude sissetoomisest mõeldagi geomeetrili- selt: irratsionaalarvud täidavad ratsionaalarvudest arvteljele jäänud auke, nende liitmine tähendab – nagu ratsionaalarvude liitminegi – lihtsalt arvtelje nihutamist. 88 Kompleksarvud*
annaabi.ee 
