.......... 6 2tabel2 ühendused................................................................................................. 6 2 3 Sissejuhatus Automaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb automaatseadmete ja automatiseerivate protsesside kontrollimise ja juhtimise meetodite ning vahenditega. Automaatikasüsteemide töö rajaneb süsteemi kuuluvate ja süsteemiosade seisundit kirjeldaval informatsioonil, mida edastatakse elektrilisete, pneumaatiliste, hüdrauliliste, optiliste ja muude signaalide abil mis tagasisidestatuna saavad protsesse mõjutada.Signaalid juhitavast keskkonnast saadakse mitmesugustest anduritest. 3 4 Küttesüsteem Automaatika abil on väga lihtsalt võimalik erinevate kütterežiimide kasutamine vastavalt eelprogrammeeritud ajagraafikule
või teisel viisil eelnevalt konstrueeritud. Andur Andurite kasutusala kuulub automaatika ja mõõtetehnika valdkonda. Andureid võib lugeda nii automaatika- kui ka mõõtevahenditeks. Automaatika on omakorda teadus- ja tehnikaharu, mis tegeleb automaatseadmete ja automatiseeritavate tehnoloogiliste protesside kontrollimise ja juhtimise meetodite ning vahenditega. Automaatikasüsteemide töö rajaneb süsteemi kuuluvate seadmete ja süsteemiosade seisundit kirjeldaval informatsioonil, mida edastatakse elektriliste, pneumaatiliste, hüdrauliliste, optiliste jm. signaalide abil. Süsteemi talitluse kohta informatsiooni saamise üheks võimaluseks on juhtimisobjekti väljundite mõõtmine. Seadmete, masinate või protsesside juhtimiseks tuleb mõõta mitmesuguseid füüsikalisi, nt. mehaanilisi, soojuslikke, optilisi, elektromagnetilisi vms. suurusi. Automaatika
uuritakse inimesi või nende toimimist. Deduktiivne lähenemine on vastupidine induktiivsele lähenemisele ja üritab testida teooriat. Kvantiatatiivsed meetodid on paremini kooskõlas deduktsiooniga, sest võimaldavad kontrollida teooria paikapidavust üldiselt ja kitseneva fookusega.) Vali üks: a. Lähtepunkt b. Tulemus 20. Kõikidele laenatud mõtetele tuleb oma uurimistöös viidata Vali üks: Tõene Väär 21. Palun kirjelda, mis vahe on kirjeldaval ja üldistaval statistikal. Vt. leht punkt 9 Milliseid järeldusi üks ja teine neist võimaldab teha?- sama- 9 21. Millise uurimisstrateegia puhul kasutatakse kinniseid küsimusi ja statistilist andmetöötlust? Vali üks või enam: a. Kombineeritud metoodika b. Struktureeritud ehk kvantitatiivse metoodika c. Struktureerimata ehk kvalitatiivse metoodika 22. Deduktiivne teooria ja uuringu vaheline suhe on see, kui... Vali üks: a
Mediaan- punkt tunnuse skaalal, millest väiksemaid ja suuremaid väärtusi on variatsioonreas ühepalju. Mediaan jaotab skaala vaadeldava tunnuse seisukohalt kaheks võrdsagedaseks osaks Kvantiilid Aritmeetiline keskmine e keskväärtus Standardhälve kui kaugel on keskmine inimene keskmisest Dispersioon standardhälbe ruut Võrdlusülesanded Tunnuse jaotuse võrdlus: risttabelid ja seosekordajad Tunnuste keskmine väärtuste võrdlus kirjeldaval tasemel: keskmine ja selle usalduspiirid Ühe tunnuse keskmine väärtuse võrdlus kahes gruppis: t-test Kahe tunnuse keskmine väärtuste võrdlus: t-test Ühe tunnuse keskmiste väärtuste võrdlus kahes v rohkemas grupis: mitteparameetrilised testid, dispersioonanalüüs LOENG 2 12.09.18 Tunnuse jaotus Mida vaadata tunnuse jaotuse puhul? -Absoluutarvudes, protsentides, kumulatiivse protsendina? - tipp - ulatus - sümmeetria
Kliima võib soojeneda või jaheneda. Suhted võivad muutuda innukamaks või loiumaks, avatumaks või kinnisemaks, meeldivamaks või ebameeldivamaks. Kliima hindamine on alati subjektiivne. Kliima kujunemist mõjutavad sageli ootamatud sündmused ja kliima paranemisele aitab kaasa asjade avameelne arutamine. Samas võib avameelsus suhteid pingestada ja tekitada täiendavaid probleeme. Gibb jagab kliimad kaitsvateks ja toetavateks. Kaitsev kliima rajaneb hinnangulisel, toetav aga kirjeldaval keelekasutusel. Kaitsvas kliimas jagatakse korraldusi, toetava kliima puhul sõnastatakse probleem. Suhtluskliima on suhteid ja konflikte oluliselt kujundav tegur. Iga konflikt toimub mingites suhteklimaatilistes tingimustes. 11 2.4 Kliima pärast konflikti Konflikti kliima on kaugemaleulatuv nähtus kui kliima ise. See tähendab, et mingi õhustik säilib ka pärast konflikti lahendamist
vabadusastmete arv küllalt suur, võib tavaliselt eeldada, et k=2 annab väärtuse vahemiku usaldatavusega 95% ja k=3 99%. Mõõtepraktikas annab mõõtesuuruste väärtusele U abil määratud vahemiku, millel on kindel usaldatavus, arvutamine parimal juhul ainult ligikaudseid tulemusi. Isegi kolmekümne kordsel mõtmisel saadud mõõdiste aritmeetilise keskmise ekspermentaalne standardhälve normaaljaotusega kirjeldaval mõõtesuurusel on hinnatav suhtlaiendmääramatusega 13% Enamikul juhtudel pole mõtet proovida eristada väärtuste vahemikke, kus ühe usaldatavus on näiteks 95% ja teisel kas 94 või 96. Põhjendatud väärtuste saamine mõõtesuuruse väärtuseleka usaldatavusega 99% või enam on raske isegi kui eeldada, et kõik süstemaatilised mõõtehälbed on parandite abiil kõrvaldatud, sest sisendsuuruste tõenäosusjaotuse "sabade" kõige kaugemate osade kohta on võimalik saada väga vähe infot
Topeltküsimused on samuti vale lähenemine: „Kas valu lähtub kindlast kohast? Kas olete selle vastu juba ravimeid võtnud?“ Topeltküsimused ajavad segadusse nii vastaja kui lõpuks ka küsija. 153 Need suunavad patsiendi ühe küsimuse väljavalimisele ja annavad talle võimaluse teisest teemast mööda minna. Avatud küsimused seevastu soodustavad edasist suhtlust. „Mida te peale kukkumist tundsite ?“ – selline küsimus innustab patsienti põhjalikumalt, kirjeldaval ja võrdleval viisil vastama. Vastusega antakse kaasa tunded, tõekspidamised ja mõtted. Need aitavad kiirabitöötajatel patsienti ja tema seisundit hinnata. Kaudsed küsimused: „Rääkige mulle, mis praegu muret teeb.“ See ei ole tegelikult küsimus, vaid palve. See näitab erakorralise meditsiini tehniku ausat huvi, annab patsiendile võimaluse vestlust juhtida ja annab talle ka tunde, et tal on kontroll olukorra üle. Kuulamise kunst
annaabi.ee 
