mida ta eeskujude järgi vormima hakkab. (Platon ise terminit “materjal” ei kasuta.) Selleks “materjaliks” on “nähtava maailma” asjad, mis esialgselt asusid korrapäratu liikumise seisundis ja millest demiurg kujundabki kosmose, st. oma korrapära kaudu kaunina ilmneva terviku. Samas on “materjal” kõiges vastandlik ideedele. Sel ajal kui ideed on mõisteliselt identifitseeritavad, on “materjal” oma muutlikkuse tõttu mõisteliselt identifitseerimatu. Kirjeldadagi on teda võimalik üksnes kaudseid teid pidi, kujundeid kasutades. Selles mõttes on see “materjal” teatud “aloogiline” oleva aspekt. Demiurg on nende kahe vastandliku poole ühendaja. Kosmos on siis järelikult ideede koopia, mis on teostatud ideedele võõras “materjalis”. Siit on tuletatav kosmose, “nähtava maailma”, kahesugune iseloomustus. Ühelt poolt on see jumaliku ja hüvelise demiurgi, kes, nagu Platon ütleb, “ei tunne
Ka kummitas venelastele väljaandmise oht. Venelaste eest Võõrleegioni Nähes olukorras muu pääsu puudust, otsustas ta astuda Prantsuse Võõrleegioni. Oma kirjades ei maini Lillemaa, kus ja kunas ta seda tegi, kuid lühikeste vihjete najal võib oletada, et see juhtus 1945.a. lõpul. Algul saadeti neid Alzeeriasse väljaõppele, millise perioodi kohta ta rohkemat ei kirjuta kui vaid seda, et teekond Leningradi rindelt Põhja-Aafrikasse oli täis raskusi, milliseid ei oska ta veenvalt kirjeldadagi. Peatselt algas aga teekond Indo-Hiinasse vahepeatustega Egiptuses ja Indias. Koht, kus nad Indias peatusid, olnud nii hirmus oma mustuse ja haisu poolest, et hirmutas ära ja tahtis haigeks teha. Ta polevat oma elus säärast mustust ja räpasust kunagi varem näinud. Indiast jätkus teekond kohani, mille nime ta ei maini, kuid olnud mitte väga kaugel Hiina piirist. Teisi eestlast! ta oma rügemendis ei teadnud olevat. Lähimaist eestlasist, kes teenisid
Samamoodi võiks inimene vaimusilmas ette- kujutada ( tunnetada ), kuidas üliväikesed osakesed moodustavad kivimi. Tajuda kivimi sisemist ruumilist ulatust. Tunnetada kivimi osakesi samamoodi nagu astronaut tajub kosmoses Maad vaada- tes selle peal inimesi. Nii tajub inimene kivimi ruumilist sügavust. Võrdleme kahemõõtmelist pilti ja ruumilist pilti. Selline võrdlus näitab väga ilmekalt objekti ta- jumise vahet kahel väga erineval fotol. Pole vaja isegi sõnades kirjeldadagi. Selline vahe sarnaneb näiteks kui võrrelda inimese kujutlust virtuaalreaalsusega. Objektide või sündmuste tajumise vahe- kord on väga suuresti erinev. Niisamuti on ka väga erinevad inimese kujutluste ( teadvuses ) ja une- näo tajude vahekorrad. Need analoogiad näitavad väga selgesti, kui oluline on tegelikult peale lihtsa faktilise teadmise korral ka tunnetamine. Näiteks mingisuguse objekti ruumilist ulatust, sisemist sü-
Samamoodi võiks inimene vaimusilmas ette- kujutada ( tunnetada ), kuidas üliväikesed osakesed moodustavad kivimi. Tajuda kivimi sisemist ruumilist ulatust. Tunnetada kivimi osakesi samamoodi nagu astronaut tajub kosmoses Maad vaada- tes selle peal inimesi. Nii tajub inimene kivimi ruumilist sügavust. Võrdleme kahemõõtmelist pilti ja ruumilist pilti. Selline võrdlus näitab väga ilmekalt objekti ta- jumise vahet kahel väga erineval fotol. Pole vaja isegi sõnades kirjeldadagi. Selline vahe sarnaneb näiteks kui võrrelda inimese kujutlust virtuaalreaalsusega. Objektide või sündmuste tajumise vahe- kord on väga suuresti erinev. Niisamuti on ka väga erinevad inimese kujutluste ( teadvuses ) ja une- näo tajude vahekorrad. Need analoogiad näitavad väga selgesti, kui oluline on tegelikult peale lihtsa faktilise teadmise korral ka tunnetamine. Näiteks mingisuguse objekti ruumilist ulatust, sisemist sü-
Samamoodi võiks inimene vaimusilmas ette- kujutada ( tunnetada ), kuidas üliväikesed osakesed moodustavad kivimi. Tajuda kivimi sisemist ruumilist ulatust. Tunnetada kivimi osakesi samamoodi nagu astronaut tajub kosmoses Maad vaada- tes selle peal inimesi. Nii tajub inimene kivimi ruumilist sügavust. Võrdleme kahemõõtmelist pilti ja ruumilist pilti. Selline võrdlus näitab väga ilmekalt objekti ta- jumise vahet kahel väga erineval fotol. Pole vaja isegi sõnades kirjeldadagi. Selline vahe sarnaneb 16 näiteks kui võrrelda inimese kujutlust virtuaalreaalsusega. Objektide või sündmuste tajumise vahe- kord on väga suuresti erinev. Niisamuti on ka väga erinevad inimese kujutluste ( teadvuses ) ja une- näo tajude vahekorrad. Need analoogiad näitavad väga selgesti, kui oluline on tegelikult peale lihtsa faktilise teadmise korral ka tunnetamine. Näiteks mingisuguse objekti ruumilist ulatust, sisemist sü-
annaabi.ee 
