märgistusse. Tausta värvi saad valida töövahendi ribalt värvipotti meenutava nupu alt . Jälgi, et teed hiireklõpsu värvipoti kõrval oleva väikese kolmnurga peal. Siis avanevad Sulle värvivalikud. Kui Sul on must-valge printer, ei ole oluline, kas valid mõne heleda värvitooni või halli välja prinditakse ikka kõik ühtemoodi hallina. Jälgi ainult, et Sa ei valiks liiga tumedat tausta, muidu ei paista kirjatekst välja! Siin näites valiti helehall. Samamoodi tooni ära ka 8 ja 9 rida ning ülejäänud lahtrid. Vastavalt näite-joonisele kirjuta ära ülejäänud tekst ja arvud, välja arvatud need arvud mis sõltuvad algandmetest Summa, Käibemaks ja Summa kokku. Kasuta kõiki eelpool kasutatuid kujundusvõtteid. Järgmisena paneme vahejooned. Nagu Sa eelnevalt prindi eelvaatuses märkasid, ei prindita välja halle abijooni. Väljaprinditavad jooned pead Sa ise panema.
teeb 2-3 sõna sekundis. Telediktorid näiteks loevad uudiseid 120-140 sõna minutis. Seega on kõnelemise tempo umbes kümme korda kiirem kui kirjutamise tempo ja meil on kirjutades kümme korda enam aega mõelda, mida ja kuidas ütelda. Me ei saa ka kõnetempot suvaliselt aeglustada, sest siis oleks tulemuseks pikkade pausidega tekst, mis pole mõistetav. Teiste sõnadega võib öelda, et kõnetekst on alati oluliselt spontaansem kui kirjatekst. Siit on selge, et kirjutades saame teha keerukamaid lauseid ja lihvida neid enam. Suuline keel ja kirjalik keel suhtluses |6 Kirjalause jõuab lugejani ühekorraga kui valmis tervik. Kõne on lineaarne/protsessuaalne ehk seda tehakse sõnahaaval ning see jõuab ka kuulajani sõna-sõna järel (täpsemalt muidugi häälik-hääliku järel). Kiri on kustutatav. Me võime oma sõnumit mitu korda ringi teha, aga kui pole spetsiifilist
19.sajandil, kui erinevad autorid avastasid, et sanskriti keel on väga sarnane kreeka keelega, oli suur läbimurre. Tuhanded kilomeetrid vahemaad ja mingit kokkupuuduet pole, kuid keeled on sanased. Bopp võrldes pööramissüsteemi ja ka keelte foneetikat. 1833ndal aastal andis ta välja fundamentaalse teose ,,Võrdlev grammatika Sanskritist". Ta oli esimene, kes formuleeris seda, mida hiljem hakati teadma kui Grimmi seadust. Avesta vanimaid indoeuroopa kirjatekste, Iraani või Pärsia kirjatekst. Rasmus Rask (1787-1832) Ta kirjeldas vana Sakdaninaavia keelt ja võrdles seda Sanskritiga. Jakob Ludwig Carl Grimm (1785-1863)[vanem vend] 1819 avaldas ,,Saksa Grammatikat" (indo-germaanikeete grammatika) kõikide pralleelidega teistes keeltes. Tal oli elus kaks suurt projekti koguda kokku kogu saksafolkloor ja saksa keele sõnaraamat (1854. aastal ilmus esimene köide). 32. Köide ilmus 1961. aastal. Pealkiri
tagasõnad (preposition and postposition), sidesõnad (conjunction) ning hüüdsõnad (interjection) on sünkategoremaatilised. Neid saab subjektidena kasutada üksnes siis, kui nad esinevad sõnade nimetusena, nt lause ,,Millal“ on ajaline määrsõna. 5 C. K. Ogden ja I. A. Richards illustreerisid sõna, mõiste ja objekti vahekorda semantilise kolmnurgaga, mille iga nurk kujutab ühte kolmest sfäärist: Mõtlemine: MÕISTE (tähistatu), nt 'kivi', 'raske' Kõne (või kirjatekst): Tegelikkus (võib olla ka kujuteldav) SÕNA, FRAAS (TERMIN, tähistaja, OBJEKT, asi (referent, osutus, sümbol, mõisteväljend), nt "kivi", osutatu), nt kivi kui asi, "kamakas", "stone", "raske" omadus olla raske. Semantiline kolmnurk. Katkendjoon kajastab seisukohta, et sõna ei osuta (viita) objektile mitte otseselt, vaid mõistetesüsteemi kaudu. Mõtlemine võib käsitleda ka kujuteldavaid objekte, sel juhul viitavad mõisted (ja mõistete kaudu ka sõnad) kujuteldavatele objektidele
Neid saab subjektidena kasutada üksnes siis, kui nad esinevad sõnade nimetusena, nt lause ,,Millal" on ajaline määrsõna. 5 C. K. Ogden ja I. A. Richards illustreerisid sõna, mõiste ja objekti vahekorda semantilise kolmnurgaga, mille iga nurk kujutab ühte kolmest sfäärist: Mõtlemine: MÕISTE (tähistatu), nt 'kivi', 'raske' Kõne (või kirjatekst): Tegelikkus (võib olla ka kujuteldav) SÕNA, FRAAS (TERMIN, tähistaja, OBJEKT, asi (referent, osutus, sümbol, mõisteväljend), nt "kivi", osutatu), nt kivi kui asi, "kamakas", "stone", "raske" omadus olla raske. Semantiline kolmnurk. Katkendjoon kajastab seisukohta, et sõna ei osuta (viita) objektile mitte otseselt, vaid mõistetesüsteemi kaudu
annaabi.ee 
