Akadi suurriik 2340-2160 a eKr. Vana-Babüloonia suurriik 1792-1595 a eKr. Assüüria impeerium 934-609 a eKr. Uus-Babüloonia riik 626-539 a eKr. Kiilkiri Pehmele savitahvlile vajutati märgid pulgaga, millel oli kiilukujuline ots. Pildid said tähistada nii sõnu kui ka silpe, kuna sumeri keeles oli palju ühesilbilisi sõnu. Haridus Õpilased olid enamasti ühiskonna ülemkihist. Koolid rajati templite juurde. Kirjatarkus. Matemaatika. Tähetarkus. Kirjandus. Surmajärgsus Erinevalt egiptlastest pöörati tähelepanu eeskätt elule enne surma. Surma kardeti ja selle järgnevast ei oodatud head. Jumalad Enamus sumeri päritolu. Antropomorfsed ja neile omistati ka inimlikke omadusi. Surematud ja üliinimlike võimetega. Panteoni tipus seisis kolm suurt meesjumalat: Anu, Enlil ja Ea. Anu Enlil Ea
Õpetajad olid preestrid. Õpilased oli ülemkihist. Kirjaoskud levis laiemalt ja kiiremalt. Hästi on säilinud Niinivese savitahvlite raamatukogu. Tulekahju ei suutnud seda hävitada. Jumalad Jumalad inimese kujuga üliinimlike võimetega ja surematud. Mesopotaamia rahvale oli tähtis elu enne surma. Arvati, et pärast elu pole midagi head loota. Anu taevajumal, jumalate isa, tark jumal Enlil kuningavõimu kaitsja Ea tõi inimestele kultuuri, linnaehitus ja kirjatarkus väga oluline. Istar armastuse ja viljakuse jumalanna, samas sõjakas ja kättemaksui himuline. Marduk Babüloni kaitsejumal. Peatempel oli pühendatud linna kaitsejumamale. 1. Astmiktemplid e. Tsikuraadid 2. Templikompleksid, kus oli mitu siseõue. Jumalatelt nõu küsimata ei võetud otsuseid vastu. Arvati, et ohvri toomisel astuvad inimesed jumalaga otse ühendusse. Ennustati ohvri looma maksa järgi. Jumalaid seostati taevakehadega
Hilised perioodil 1075-525eKr oli egiptus sageli võõramaist päritolu valitsejate võimu all.525 langes Egiptus kaheks sajandiks Pärsia võimu alla. Jumalad: Ra- kulli peaga, päikese, soojuse, valguseandmine. Aman-Ra- kahe jumala liitmisel, päikeseketas peakohal. Horos- pistrikukujuline, taevajumal, kõigega mis taevast tuleb. Osiris- muumia kuju, peas valitseja kroon, tegeles surnute riigiga. Isis- kaarjad lehmasarved, keskel päikeseketas; viljakusega, põlluharimine, käsitöö, kirjatarkus. Seth- iibise linnu peaga, viljatu kõrvetav läänetuul. Anubis- saakali/koera sarnane- teenäitaja surnute riiki. Thot-hingede kirja panija. Kiri- hieroglüüfid (pühad märgid) meenutavad piltkirja. Pühad loomad kehtestasid ühte või teist jumalat mõnes tema ilmingus. Mustusekuulikest veeretav sõnnikumardikas skarabeus kehastas Ra'd. Templid- maapealsed kohad, kus inimesed kandsid jumalate eest hoolt. Karnaki tempel, pühendatud Amon-rale, teebas. Kaugemal Luxori tempel
Akadi riik (24 saj ) rajas Sargon, Vana-Babüloonia (18 saj ) Hammurapi lasi teha seadustekogu, raiuti kivvi need, riigi hävitasid hetiidid 16 sajandil Assüüria riik hirmuvalitsus Uus- Babüloonia Nebukadnetsar II ehitas palju, müürid, astmiktempel Marduki auks, USK Mesopotaamia Panteon - antropomorfsed , Anu Jumalate isa Enlil jumalate kuningas Ea sügavuste jumal , õpetanud inimestele niisutuspõllundust, kirjatarkus, usutalitust, linnaehitust, aitas inimesi kõige rohkem Sin kuujumal, Samas päiksejumal Istar taevakuninganna Tammuz - viljakusjumal , istari mees Marduk Babüloni kaitsejumal, Kirjandus Kangelaseeposed "Gilgames" Teadus 1) Matemaatika 60 süsteem, ruutjuur, kuupjuur 2) Astronoomia kuukalender 3) Astroloogia Erinevused Egiptuse ja Mesopotaamia vahel: 1) Mesopotaamia kuningal ei olnud nii suur võim nagu vaaraol Egiptuses, keda peeti jumalaks
Juhanitr pole õnnistatud lahtise peaga, aabits nõuab talt pööraseid pingutusi. Kuid tüüpilise soomlasena on ta töökas ja püsiv. Tema isik põhjustab rohkesti kõne- ja situatsioonikoomikat. Me naerame südamest Juhani jutu üle härrasrahvast, kes sööb, kaltsud rinnal, ega oska pärast einet lusikatki puhtaks lakkuda. Omajagu koomikat on Juhani sagedastes enesehaletsemistes. Hih! Seal on kogu see põrgu härraslik toredus, seal on see kohutav kirjatarkus ning hirmuäratav auväärsus. Nüüd kangestuvad kõik mu liikmed ja mu jalad panevad armuheitmatult vastu. Ah! Mis pean ma tegema sel timukatunnil, mis ma pean tegema, teie õnnetu vanem vend? Halab Juhani kirikumõisa-retkel. Nautimisväärne on Juhani kõne rahvapärane lopsakus. Kõige sagedamini sajab sõnarahet vanema venna suust üleannetu Eero kaela: Jah, torgid jälle, sinaohakas meie nisupõllus, sina kibe juuretis Jukola kristlikus veljetaignas, sina okassiga, okaspõrsas, sina konn
Sõjavägi enamuses talupojad, Orjad endised talupojad, kes ei täitnud kohustusi. Orje polnud väga palju. Valdav osa elanikkonnast elas maal. Perekond mees, naine ja alaealised lapsed Naistel osatähtsus suur. Usk Preestrid kõige haritumad ja suurem jõuga. Horos, Ra, Amon Päiksejumal, pistrikupeaga Osiris, isis viljakusejumalad Anubis Teispoolsuse valitseja Hathor lehmakujuline, lehmapeaga loomade ja inimeste viljakus Thot Kuujumal (mingi linnu peaga), kirjatarkus Rahvas pööras religioonile vähem tähelepanu. Enamuse talitustest viisid läbi aristokraadid. Mumifitseerimine; hauakambrid püramiidid, kaljusse raiutud hauakambrid; surnu teekond teispoolsusele; Osirise kohtu Kiri, haridus, teadus ja kirjandus Kiri tekkis umbes 4., 3. saj eKr. Kirjamärkideks hieroglüüfid. Kirjutusmaterjaliks papüürus. Haridus Koolid templite juures. Õpetajad preestrid. Õpilased olid jõukamad poisslapsed. Õppeained olid
üle valitses ning seda kallutas. Eestikeelse hariduse algus Luterliku arusaama kohaselt oli vaja elanikele usu põhitõdesid küll tutvustada, kuid sealjuures oodati, et ka iga inimene iseseisvalt tutvub nii Piibli kui teiste usuliste teostega. See eeldas seda, et lihtrahvas pidi oskama lugeda. Esialgu jagasid ärksamatele talulastele kirjatarkust pastorite abilised köstrid. Sellisel viisil levis aga kirjatarkus väga visalt, sest köstreid polnud kuigi palju. Oli vaja ette valmistada suuremal hulgal õpetajaid. Seda ülesannet asus täitma pastori poeg Bengt Gottfried Forselius. 1684. aastal avas ta Tartu lähedal Piiskopimõisas nn. Forseliuse seminari, kus hakati ette valmistama eestikeelseid koolmeistreid ja köstreid. 1687.aastal nõustus Liivimaa rüütelkond, alguses küll vastumeelselt, kohustusega luua igasse kihelkonda kool. Põhjasõja alguseks oli Eestis kirjaoskajaid juba tuhandetes.
Pereema osales kodus korraldatud pidusöökidel, viibides külaliste seltsis oma abikaasa kõrval aukohal, ja tegi oma abikaasga vastuvõtuvisiite. Laste kasvatamine ja õpetamine toimus tavaliselt isa käe all. See seisnes peamiselt praktiliste ja poiste puhul ka sõjaliste oskuste edasiandmises. Hakati pöörama tähelepanu laste vaimsele harimisele. Sageli kasutati kreeka päritoluga koduõpetajat. Tavaliselt saadeti pojad ja tütrd 7- aastaselt kooli. Seal omandati kirjatarkus ning tavaliselt sellega ka piirduski. Suursugustes peredes õpetati kreeka ja ladina keel, nendee kirjandust, ajalugu ning filosoofiat. Ei jäetud körvale praktilist sõjamehe karjääriks valmistumist. Kalender Kuni vabariigi lõpuperioodini kehtis Roomas kuukalender. Aasta alguseks oeti sõjajumal Marsi järgi nimetatud märtsikuud. Pärast sai 1. jaanuarist uue aasta algus. Kuukalender asnedati päikeskalendriga, mille pöhimötted kehtivad tänapäevani. Selle järgi on aastas 365
ruutjuured (sh irratsionaalarvudega seoses) 54. Kuidas on filosoofiaõpingud seotud klassikalise haridusmudeliga, mis põhineb vabadel kunstidel (septem artes liberales)? -nn vabad kunstid tähendab vabale mehele sobivad teadused vastukaaluks „räpastele“, kehalise tööga seostuvaile, käsitöötaolistele kunstidele, mis antiikses orjandusühiskonnas ei olnud vabana sündinule seisusekohased. Klassikalise alushariduse mudeli väljakujunemine Kreekas: *grammatistes (kirjatarkus) *grammatik (luule ja keeleõpe, eeskätt Homeros) *retoorik (kõnelemine, argumenteerimine) *filosoofia eriettevalmistus (meditsiin, õigus, hilisantiigis: teoloogia) artes liberales – eleutherai epistēmai vabad(e inimeste) kunstid/teadmised quadrivium (nn. matemaatilised teadused): aritmeetika, geomeetria, muusika, astronoomia trivium (nn. keelelised teadused) grammatika, retoorika, dialektika (loogika)
Kirjatarkusele lisaks õppisid nad ka matemaatikat ja Mesopotaamia kirjanduse tähtteoseid. Haridus võimaldas vahel ka suhteliselt madalat päritolu inimesel teha edukat karjääri preesterkonnas või riigi teenistuses. Kuigi enamus mesopotaamlasi jäid kirjaoskamatuks, on meil tõendeid, et ühiskonna kõrgemates ja võibolla ka keskmistes kihtides oli kirjaoskus küllalt levinud ja kirja kasutati ka igapäevases eraviisilises asjaajamises. Mesopotaamias sai kirjatarkus osaks märksa laiemale osale elanikkonnast, kui Egiptuses. Teadus Mesopotaamias, nagu Egiptuseski, oli teadus praktiliselt tarvilike teadmiste ja võtete kogumisega. Siiski võib Mesopotaamias näha teadmiste hankimist ka huvist teadmise enda vastu. Mesopotaamia õpetlased (enamus neist võrsus preestrite hulgast) pöörasid suurt tähelepanu andmete üksikasjalikule väljaselgitamisele ja kirjalikule ülestähendamisele. Nii
annaabi.ee 
