Albert - 1199-1229 Liivimaa piiskop, Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja juht A. Possevino- oli itaalia vaimulik ja paavsti legaat Põhja-Euroopas. Possevino juhtis sealset vastureformatsiooni A. & A. Virginius -kirikuõpetajad, tõlkisid esmakordselt eesti keelde ja kirjastasid "Wastse Testamendi" August II Tugev-oli Poola kuningas 1697 kuni surmani. Ta oli ka Saksimaa kuurvürst aastail 16941733. Oli kehaliselt tugev kuid riigiasjadega hakkama ei saanud. A.W. von Hupel-Põltsamaa pastor, viljakas literaat, kirjutas oma kaasjast palju, osales ka raamatute levitamises, ja lugemisseltside moodustamises, koos Wildega ajakiri Lühike Õpetus Aleksander I- 1801 võimule tulnud keiser,oli valmis Baltikumi sotsiaalmajanduslikke olusid muutma.Kinnitas talurahvaseadused
Igantsi Jaak ja Pakri Hansu Jüri-Forseliuse õpilased, kes käisid Rootsi kuninga vastuvõtul. Heinrich Stahl- Esimese eesti keele grammatika autor, avaldas esimesena eesti keeles usuõpetuse raudvara. Johan Hornung-1893. ilmus tema ladinakeelne eesti keelne grammatika, mis arvestas rohkem eesti keele eripära Andreas ja Adrian Virginius -kirikuõpetajad, tõlkisid esmakordselt eesti keelde ja kirjastasid "Wastse Testamendi". Christian Ackermann- Kõige kuulsam ja produktiivsem Tallinna puunikerdusmeistritest. Karl XII-oli Rootsi kuningas 16971718. Taani, Poola ja Venemaa sõlmisid Karli vastu liidu ja alustasid 1700 Põhjasõda. Tema valitsemisajal minetas Rootsi meretagused valdused ja suurriigiseisundi. August II Tugev-oli Poola kuningas 1697 kuni surmani. Ta oli ka Saksimaa kuurvürst aastail 16941733. Oli kehaliselt tugev, kuid riigiasjadega hakkama ei saanud.
tatud alad Vene impeeriumi Eestimaa ja Liivimaa kubermangudesse. Niinimetatud Balti erikord, mis kehtis nendes kubermangudes, tagas laiaulatusliku autonoomia: rakendati oma tsiviilkoodeksit, kohalik võim kuulus linnadele ja kohalikele rüütelkondadele ning enamus rahvastikust kuulus luteri kirikusse. 1918. aasta veebruaris okupeeris Saksamaa keiserlik 8. armee Eesti ja veebruarist kuni novembrini kuulus võim Eestis 8. armee ülemjuhatusele. Pärast Compiègne’i vaherahu all- kirjastasid August Winnig, Saksa valitsuse peavolinik Eestis ja Lätis, ning Eesti Ajutise Valit- suse esindajad 19. novembril 1918. aastal Riias lepingu, millega Saksamaa andis ülemvõimu Eestis üle Eesti Ajutisele Valitsusele. Samal ajal koondas Nõukogude Venemaa Eesti piirile Punaarmee üksusi, kes ründasid 28. novembril 1918. aastal Narvat. Eesti Vabariigi Ajuti- ne Valitsus kuulutas 29. novembril välja üldmobilisatsiooni. Algas Eesti Vabadussõda. Eesti
nimetama vojevoodkondadeks, mis jagunes staarostkonnad + Endiselt jäi toimima Maapäev, esindajad Seimis nö Poola parlament. Pärnute ühendamine, 1584 Valga saab endale õigused Vastureformatsioon + Püüded taastat katoliku usku 1583 jesuiitide kolleegium/ordu Tartus + Gümnaasium Tartusse + tõlkide seminar + jesuiidid õppisid ära eesti keele ning said seetõttu Eestis väga populaarseks. Nad kirjastasid eesti keelseid teoseid, tuntuimaks on ,,Agenda Parva" + Antonio Possevino 1600-1629 Poola-Rootsi sõda + Altmargi vaherahu 1629 Hilary Karu 26 D 11 EESTI AJALUGU Eestis lõpeb kolmekuninga periood. Rootsi aeg Põhja-Eestis 1561-1710 Eestimaa hertsogkond + Kuberner kõrgeim võimukandja Põhja-Eestis.
Kriitilise ja empiirilise koolkonna konflikt on tänapäevani väga tugev. Kriitiline teooria tänapäeval Euroopas on põhitegijad Jürgen Habermas ja Albrecht Wellmer. Habermas on suur teoreetik, opereerib abstraktsiooni piiril, praagib välja positivismi, rõhutab materialismi. Ta raamatuid on väga raske lugeda. USAs eksisteerib mitmeid keskusi ja liit, erinevalt Euroopast pole neil ajakirju. LadinaAmeerikas on küllaltki levinud. Näiteks Ariel Dorfman ja Armand Matterlart kirjastasid 1975 "Kuidas lugeda Piilupart Donaldit: riiklik ideoloogia Disney koomiksites." Brasiilias ja Mehhikos on kommunikatsiooniõpetamine väga levinud. Marxi ja kriitilise koolkonna toetus kommunikatsiooniuuringutele See on kui idee ja kontseptsioon empiirilistele teadlastele. Jameson, Fredric 1997 Postmodernism ja tarbimisühiskond Vikerkaar 1 /128 141 Lipping, Jüri 1997 Postmodernism marksistlikult positsioonilt Vikerkaar 1 /
annaabi.ee 
