Austati palju jumalaid, sest jumalatel oli võim aidata neid igapäevastes ettevõtmistes. Ka kõiki Egiptuse loomi peeti liialdamata öeldes pühaks, vahe seisnes ainult selles, et kelle eest kanti suurt hoolt ning kelle poole pöörduti palvetega. Mesopotaamia religioon oli ühest otsast Egiptusega sarnane, teisalt aga vägagi erinev. Ka Mesopotaamia usk oli seotud riigivõimuga, austati jumalaid, meie teadmised põhinevad preestrite kirjapanekute põhjal. Kuid Mesopotaamias ei pööratud suurt tähelepanu surmajärgsusele, võeti tõsiselt ennustamist, valitseja ei olnud jumal ning üldiselt oli rohkem rahvapärasem Egiptusest. Üks kuulsamaid rahvaid maailmas on arvatavasti iisraellased ehk juudid. Juudi rahva religioon ehk judaism on monoteistlik religioon, mis tugineb Vanale Testamendile. See raamat on juutide kultuuriline pärand, millest sai hiljem Piibli osa. Kirjeldati ka kümmet käsku, mis sisaldasid
Leonidas, kes oli Sparta kuningas tappis sellepeale sõnumitooja, mis oli raske kuritegu. Enne sõja alustamist pidi kuningas küsima luba Jumala teenritelt. Nemad nõusolekut ei andnud, kuid Leonidas läks ikkagi sõtta. Pärslaste väes oli sellel hetkel 250 000 sõdurit, nad kohtusid 7000 kreeklasega, keda juhtisid 300 kuninglikku sparta sõdurit eesotsas väejuht Leonidasega, Termopüülide mäekitsuses, kust oleks tolleagsete kirjapanekute järgi läbi mahtunud korraga vaid 2 kaarikut. Lahingu eelõhtul kutsus pärsia kuningas Xerxes Leonidase ja lubas temast teha kogu Kreeka kuninga, kui ta väed alistuvad, Leonidas keeldus, öeldes, et ta parem sureb Kreeka eest, kui valitseb oma sõjakaaslaste üle. Selle peale Xerxes ärritus ja käskis kreeklastel relvad maha panna. Selle peale ütles Leonidas: ,,Tulge ja võtke need ise". Kreeklaste faalaks töötab hästi ja see toob neile edu. Filmis on
vahel, oli 50 m lai ja 4 km pikk. Sai nime kitsaima koha ("värava") lähedal olnud kuumade väävliallikate järgi. Selle "värava" kohas oli võimalik kitsasteed sulgeda. Termopüülidel oli sõjaliselt tähtis ühendus Tessaalia ja KeskKreekaga. Pärslaste väes oli sellel hetkel 250 000 sõdurit, kes kohtusid 7000 kreeklasega, keda juhtisid 300 kuninglikku sparta sõdurit eesotsas väejuht Leonidasega, Termopüülide mäekitsuses, kust oleks tolleagsete kirjapanekute järgi läbi mahtunud korraga vaid 2 kaarikut. Lahingu eelõhtul kutsus pärsia kuningas Xerxes Leonidase ja lubas temast teha kogu Kreeka kuninga, kui ta väed alistuvad. Leonidas keeldus, öeldes, et ta parem sureb Kreeka eest, kui valitseb oma sõjakaaslaste üle. Selle peale Xerxes ärritus ja käskis kreeklastel relvad maha panna. Mille peale ütles Leonidas: "Tulge ja võtke need ise!" Kui pärslasteni jõudsid andmed kreeklaste neljakümnekordsest
ILMALIK LAUL KESKAJAL Varakeskaegsest ilmalikust laulust ja luulest on vähe andmeid. Mõningane ettekujutus on meil I aastatuhande lõpu kangelaseepikast, aga seegi põhiliselt hilisemate kirjapanekute põhjal. üleskirjutuste puudumine on loomulik, kui arvestada kultuurisituatsiooni, kirjaoskuse levikut ja seda, et eurooplased õppisid paberit valmistama alles 12. saj. Koos põhiliselt 18. saj. pärit legendiga "pimedast keskajast" on see asjaolu aga lasknud kirjeldada rahvakeelset ja mittekiriklikku laulu ja luulet põlatuna ning mahasurutuna. Rikkaliku keskaegse ilmaliku luuletraditsiooni eksistentsis pole põhjust kahelda. Teame, et hiljemalt 6. saj
hoiustavad mesilased kogutud õietolmu ja mett pikaajaliselt hoidlates. Nad kasutavad seda mett võib-olla alles mitme kuu pärast, mistõttu seost kahe asja vahel on väga raske leida. Lisaks sellele kantakse õietolmu väliselt ja seda tarbitakse üsna vähe. Mistõttu ei saa ta olla nii laialdaste surmade põhjustajaks.[32] Üks hiljutine uurimus väidab, et mesilased langevad nikotiini-põhise putukamürgi lõksu.[32] Praeguseni on enamus vastavaid andmeid saadud mesilastalude omanike enda kirjapanekute läbi. Samas oleks siiski vaja teaduslikke teste, mis oleksid palju täpsemad. Eriti vajalikud oleks testid uut sorti mürkide puhul, mida kastetakse maasse, et taimed saaksid juurte kaudu seda omastada. Neid mürke võidakse lisada isegi ilma talu omaniku teadmata. Selliste uute mürkide mõju putukatele, sealhulgas mesilastele, on üsna sarnane CCD sümptomitega. Näiteks termiitidel tekib immuunsussüsteemi rike ja orientatsioonikadu. Sellised mürgid on
12 tahvli seadus- vanim Rooma õiguse kirjapanek aastaist451-450 eKr. Kaheteistkümnel elevandiluust (antiikajaloolase Liviuse andmel pronksist) tahvlil Roomas väljapandud seadus, mille koostasid patriitsidest deetsemvirid lihtrahva ehk pleebsi nõudmisel. Tahvlid ei hõlmanud kõiki õiguse alaliike, vaid peamiselt perekonnaelu ja eraõigusega seotud sätteid. Tänaseks järelejäänudseis on taastatud antiikaegsete autorite fragmentaarsete kirjapanekute alustel. Järgnevad põlved pidasid seda kogu avaliku ja eraõiguse allikaks (Liviuse hinnang 1. saj pKr) ja õiglase seaduse lõppeesmärgiks (Tacitus 1.saj pKr). Kaheteistkümne tahvli seadustes käsitletud teemad: I-II tahvel kohtukohustus ja -menetlus; III tahvel otsuste täideviimine (korratu) võlgniku vastu; IV tahvel isavõimu reguleerimine; V tahvel - pärimisõigus; VI tahvel omandiõigus ja selle saamine VII tahvel - kaasomandiõigus VIII tahvel deliktiõigus
kariloomad või ta haigestub. Mõnikord on hiiepuude raiumine muistendi kohaselt toonud kaasa raiuja surma. Folkloristid on täheldanud muistendites aja jooksul toimunut huvitavat muutust. Olukorras, kus rahva usund kujutas endast poolkristliku segausundit, hakkasid endised tabu põhjendused rahva mälus ununema. Kuid veendumus, et pühapuud ei tohi rikkuda püsis alal. Nii leiti vanale puutumatuse keelule uusi, oma ajale sobivaid põhjendusi. Näiteks on vanemate kirjapanekute järgi peetud pühapuuks Sipa pärna Märjamaal. 20. sajandi esimesel veerandil tahtnud maaomanik, kelle maal puu asus, puud maha raiuda. Kuid, nagu folkloristid nüüd kirja panid, ei julgenud ta seda teha, sest uskus, et puu on kroonu kaitse all ja Tallinnas Toompeal kirja pandud. Niisiis oli iidne hirm karistuse eest üleloomulike jõudude poolt asendunud hirmuga karistuse eest riigi ametnike poolt. Ning seda ammu enne esimeste looduskaitse seaduste kehtima hakkamist Eestis.
Seejuures Eesti, sõna Estonia ja Estland ei kadunud käibelt - laiemas tähenduses eestlaste asuala, kitsamas tähenduses ainult Põhja-Eestit (Harju- ja Virumaa). Uusaegses saksa ajaloo uurimises hakati keskaegse Liivimaa kohta kasutama mõistet Alt-Leifland, teha vahet uusaegsed ja keskaegse Liivimaa vahel vahet. Tänapäeval ei ole mõiste Vana- Liivimaa kasutusel. Keskaegsel Liivimaal räägiti palju erinevaid keeli ja vastavalt ka siinsed kohad kandsid eri keeltes eri nimesid. Seejuures kirjapanekute keeleks olid põhiliselt ladina ja saksa, ka alam-saksa keel. Aegade jooksul, eri keeltest kohanimed ka muutusid. Niimoodi on eri keeltes kujunenud Liivimaa paikade nimetamisel erinevad traditsioonid, seejuures on see, et Eesti tänapäeva pealinn on eesti keeles Tallinn, saksa keeles Reval? - see on vana ja uue keele küsimus. Eri keeltes kasutati nimesid erineval viisil. Kui me räägime eesti keeles keskaegsest Revalist, siis see on märk asjatundmatusest
annaabi.ee 
