lähiümbruses ja analüüsiti praeguseid ning tulevasi potensiaalseid sihtgruppe. Pikk arutelu käis teemal Mida teha, et piirkonda ja lossi klientidele veelgi atraktiivsemaks muuta? 3.2.2. Peipisiveere piirkonna kohta informatsiooni otsimine Praktikapäev toimus 9. veebruaril Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42, Tartu). Tööpäev kestis kokku viis tundi. Praktikant käis muuseumis koos oma juhendaja Triinu Akkermanniga. Kirjandusmuuseumist sooviti leida Peipsiveere piirkonda puudutavat informatsiooni giiditekstide jaoks, muistendeid, tõestisündinud lugusid, jne. Kuna muuseumi külastati esimest korda seoses antud tööga, siis sellel korral tutvuti saadaolevate materjalidega ning otsiti üldisemat materjali piirkonna kohta. Kui midagi huvitavat silma hakkas, analüüsiti see koos läbi, et kas sobiks giiditeksti või mitte. Nagu eelnevalt mainitud, otsiti sel korral üldisemat informatsiooni. Järgmine muuseumi
Tiina Saluvere Näitlejate kohta tuleb seminaris ettekanded. Eksami võib kohe pärast loenguid teha. Näidendid kõik läbi lugeda, tuleb test või KT. Lugeda J. Rähesoo ,,Eesti teater" 2011 (see uus raamat!) Teatriajaloo allikad: · Trükiallikad (arvustused, kavalehed, intervjuu, jne) · Käsikirjalised allikad (lavastaja märkmed, kirjavahetused, koosolekute protokollid) neid võib leida teatri- ja muusikamuuseumist/kirjandusmuuseumist + teatrite enda arhiivid · Suulised allikad (küsitletakse kedagi) · Auvised e audiovisuaalsed allikad (videosalvestused) · Isiklik vaatajakogemus + teooria - - süntees, tõlgendus T. Postlewait ,,Ajalookirjutus ja teatrisündmus"; E. Fischer-Lichte ,,Teatrihistorigraafia."; - L. Epner ,,Valitud artikleid teatriuurimisest" M. Tamm ,,Kuidas kirjutatakse ajalugu" T. Karjahärm ,,Ajaloolase käsiraamat" ISESEISVAD TÖÖD: 1
väga halb (maailmavaadete ja eluhoiakute asjades). Emantsipeerunud ja kergelt boheemliku naise roll. 1945nast aastast jääb Alver üksi, sest Talvik arreteeritakse. Ta üritab kuidagi integreeruda kirjandusse, kuid sellest ei tule midagi välja Alver lõpetab luuletamise. Peaaegu 20 aastat ei ilmu talt mitte ühtegi uut luuletust. See pikk vaikimisperiood saab ka kindlasti tema puhul ka tähenduslikuks. Ta tegeleb sel ajal tõlketöödega, mis talle kirjandusmuuseumist ette antakse. 1956. aastal abiellub ta Mart Lepikuga ja vaikimise müür ta ümber hakkab langema. 1950ndate lõpul tekib olukord, kus on Alveril põhimõtteliselt võimalus kirjandusse tagasi tulla, kuid ta ei kiirusta sellega avaldab mõned vanad tekstid. Uued tekstid hakkavad ilmuma alles 1960ndatel aastsatel. Alverist liiguvad pigem kas 30ndate aastate pildid või 70ndate. Karl Muru ,,Beti Alver" (2007); Beti Alver. Usutlused. Kirjad. Päevikukatked. Mälestused. (koos
Keeruline aeg, eriti kui arvestada nõukoguaja internaat, kus rasked kasvatusprintsiibid, aga mingitmoodi Mihkelson selles keskkonnas läbi lõi. Lõpetab kooli ja tuleb õppima TÜ-sse eesti keelt ja kirjandust. 68 lõpetab. Raamatuid ei olnud kuskil näha, asus tööle 70-80ndatel kirjandusmuuseumis uurijana. Uurib ja arvustab kirjandust. Tegutseb kirjanduskriitikuna. Mihkelson kriitikupsotsiooni end ei pane. 80ndatel uurija ametist loobus, tuleb kirjandusmuuseumist ja hakkab vabakutseliseks kuni tänapäevani. Omamoodi kangelastegu hakata vabakutseliseks ajal kui see hakkab väga muutuma. Pigem aeg, kus inimesed otsivad, mis tööd tegema hakata. Kui võtame varasema otsa, siis järjestikku luulekogusid. Luuletajana alustab, pakub luulekogu käsirkirja juba 70ndate keskpaigas avaldamiseks. Esimene käsikiri ei lähe läbi. Debüüt viibib, selle läbimineku taga võib olla väikseid poliitilisi põhjusi. Pigem asi selles, et mis see täpselt on
ajakirjanduslikud ja amatöörfotod (Liibek 2006: 11). Materjali käesoleva uurimuse jaoks on hangitud erinevatest arhiividest: Eesti Ajalooarhiivist, Eesti Riigiarhiivist, Eesti Filmiarhiivist, Soome Jazz ja Pop Arhiivist (Suomen Jazz & Pop Arkisto), Rootsi Rahvamuusika ja Džässi Uurimiskeskusest (Svenskt Jazzarkiv/visarkiv), Rootsi Džässiföderatsiooni (Svensk Jazzriksförbundet) arhiivist, Rootsi Raadio arhiivist, Rahvusraamatukogu arhiivifondist, Eesti Raadio arhiivist, Eesti Kirjandusmuuseumist, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumist, Tallinna Linnamuuseumist, Tartu Linnamuuseumist, Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumist, Viljandi Muuseumist, Saare Arhiivraamatukogust (Saaremaa Muuseum), Läänemaa Muuseumist, Narva Muuseumist, SA Virumaa Muuseumid Rakvere Muuseumist, Tallinna Reaalkooli, Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja Tartu Treffneri Gümnaa- siumi arhiividest ning paljudest eraarhiividest ja -kogudest.
annaabi.ee 
