krõks pään, et ei piäki vägisi tuud põhjaeesti kiilt kõnõlõma. [...] Mu meelest kõik asja om saanu aetus. [...] Või-olla, et inemise ei julgu üteldä, et na aru ei saa, tuud ma ei tiiä." ... ,,Võru keel on harjunud olema rohkem kõnekeel ja tunnen seda enda pealgi -- kui tavaelus pruugin igal pool võru keelt, enamasti ka põhjaeestlastega suheldes, siis kirjutama kipun pigem eesti keeles. Seetõttu on ka suurem osa mu kirjandusloomingut ikka eesti keeles." ... ,,Olen Urvastes sündinud ja sealse eluga harjunud. Kõik rahvas on nagu oma. Olen üsna konservatiivne inimene ja kui mul mingi harjumus juba on, siis ma seda ikka ei muuda." Lastele on ilmunud veel mõned absurdimaigulised proosalood raamatus ,,Ruttu tuttu!", näidend kogumikus ,,Kuldmuna", luuletusi ajakirjades ja kahe raamatuna. ,,Tähekaardid" (2002) 32 salmi tähestiku kohta (koos võõrtähtedega) on sündinud tellimustööna
ainult keeleteaduse, vaid ka kogu märgiteaduse alla, kuna keel jagab paljusid omadusi mõnede teiste märgisüsteemidega või isegi nende kõigiga. Poeetika on oluline ka teatris, kinos, muusikas jne. Poeetika tegelebki peamiselt küsimusega ,,Mis teeb verbaalsest sõnumist kunstiteaduse?" Kirjanduse uurimine koosneb nagu keeleteaduski kahest probleemidekogust: sünkroonia ja diakroonia. Sünkroonne kirjeldus vaatleb mitte ainult iga antud staadiumi kirjandusloomingut, vaid ka kirjandustraditsiooni seda osa, mis kõnesoleva staadiumi jaoks on taaselustatud või jäänud vitaalseks. Toonitatakse, et kirjanduskriitikat ei tohi segamini ajada kirjandusteadusega: "kirjanduskriitiku" nimetuse omistamine kirjanduse uurijale oleks sama ekslik nagu "grammatika- (või leksika-) kriitiku" nimetuse andmine keeleteadlasele. Sünkroonset poeetikat, nagu sünkroonset lingvistikatki ei tohi segi ajada staatikaga.
..] mi kõnõlsimi egäl puul võru keelen ja sis kävegi krõks pään, et ei piäki vägisi tuud põhjaeesti kiilt kõnõlõma. [...] Mu meelest kõik asja om saanu aetus. [...] Või-olla, et inemise ei julgu üteldä, et na aru ei saa, tuud ma ei tiiä." ... ,,Võru keel on harjunud olema rohkem kõnekeel ja tunnen seda enda pealgi -- kui tavaelus pruugin igal pool võru keelt, enamasti ka põhjaeestlastega suheldes, siis kirjutama kipun pigem eesti keeles. Seetõttu on ka suurem osa mu kirjandusloomingut ikka eesti keeles." ... ,,Olen Urvastes sündinud ja sealse eluga harjunud. Kõik rahvas on nagu oma. Olen üsna konservatiivne inimene ja kui mul mingi harjumus juba on, siis ma seda ikka ei muuda." ... ,,Minul on ikka konkreetne sõnum olge mõnusad! Ma ei tahakski eesti rahvale muud öelda." "Mulgi neiu" kodust lahkusin ma vargsi hiilisin öö varjus Karksi sealt ma leidsin ühe mulgi kuigi mulke oli hulgi /---/ ütlesin et oleks funny kui sa tuled mulle Manni
..] mi kõnõlsimi egäl puul võru keelen ja sis kävegi krõks pään, et ei piäki vägisi tuud põhjaeesti kiilt kõnõlõma. [...] Mu meelest kõik asja om saanu aetus. [...] Või-olla, et inemise ei julgu üteldä, et na aru ei saa, tuud ma ei tiiä." ... ,,Võru keel on harjunud olema rohkem kõnekeel ja tunnen seda enda pealgi -- kui tavaelus pruugin igal pool võru keelt, enamasti ka põhjaeestlastega suheldes, siis kirjutama kipun pigem eesti keeles. Seetõttu on ka suurem osa mu kirjandusloomingut ikka eesti keeles." ... ,,Olen Urvastes sündinud ja sealse eluga harjunud. Kõik rahvas on nagu oma. Olen üsna konservatiivne inimene ja kui mul mingi harjumus juba on, siis ma seda ikka ei muuda." . ,,Minul on ikka konkreetne sõnum olge mõnusad! Ma ei tahakski eesti rahvale muud öelda." Tääksi Põhikool Margus Konnula Referaat 9.klass Koostaja: Siim Rannamäe Tääksi 2009
Kirjanikul on tähelepanuväärne kompositsioonioskus, jutustamisviisi tabavus ja ilmekus. Tema teosed on püsivalt populaarsed, millest annavad tunnistust mitmed suured uusväljaanded ning teatrilavastused. Eduard Bornhöhe raamatuid on tõlgitud eelkõige vene, soome, leedu ja ka mongoli keelde. Victor Hugo Victor Hugo oli prantsuse kirjanik, kes elas aastatel 1802- 1885. Ta oli üks rahvusliku mäluvaramu tugisambaid, tema kirjandusloomingut õpivad lapsed koolis ja ta poliitilisi seisukohti tsiteerivad ka poliitikud parlamendis. Victor Hugo edu pant oli arvatavasti tema töökus. Ta tööpäev oli alati täpselt paika pandud ja see sisaldas hommikul ja õhtupoolikul kirjutamist ning päeval avaliku asja ajamist. Tema hiiglasliku loomelasu sündimisel oligi täpsel ajakaval väga suur koht. Victor Hugo viljeles kõiki oma aja kirjanduszanre, avaldades romaane ja
annaabi.ee 
