Kiltre algkoolis, Valga gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis kirjanik, ajakirjanik, luuletaja 1944. a põgenes Soome kaudu Rootsi 19501994 töötas ajakirja Tulimuld toimetajana ja Eesti Kirjanike Kooperatiivi direktorina. Looming luulet iseloomustab vahetu ja sümbolitaotluslik kujundikeel Meeleoludes vahelduvad nukrameelsus irooniaga, rõõm resignatsiooniga Proosas 2 keskset teemat külaelu murrangulistel aastatel Eestis ja Tartus. Tähelepanu väärivad kirjandusloolised raamatud: "Arbujad" (1981) "Arbujate kaasaeg" (1983). Tänan kuulamast!
Looming · Bernard Kangro luulet iseloomustab vahetu ja sümbolitaotluslik kujundikeel. Meeleoludes vahelduvad nukrameelsus irooniaga, rõõm resignatsiooniga. Romaanid keerlevad reaalsuse ja kujutluse piirimail, fantastiline seguneb neis igapäevasega. · Tema proosas on kaks keskset teemat: külaelu murrangulistel aastatel Eestis ja Tartu. · Tähelepanu väärivad Bernard Kangro kirjandusloolised raamatud "Arbujad" (1981) ning "Arbujate kaasaeg" (1983). · Kangro romaanides on sageli mitu jutustajat, sündmustele lähenetakse erineva kandi pealt, igal tegelasel on toimuvast oma arusaam. · Kangro maailmatunnetus on modernisti maailmatunnetus: puudub kindlus ja usk elu püsimisse, ei otsita taga elu põhiväärtusi. Kõik liigub ja muutub, pole mingeid reegleid, mis elu korrastaksid
Eesti kirjanduse organiseerija Rootsis Lunais Toimetas 400 aasta jooksul üle 400 teose Ajakiri Tulimuld, Eesti Soneti ajalugu, Eesti kirjanduse bibliograafiline teatmik. Bernard Kangro luulet iseloomustab vahetu ja sümbolitaotluslik kujundikeel. Meeleoludes vahelduvad nukrameelsus irooniaga, rõõm resignatsiooniga. Tema proosas on kaks keskset teemat: külaelu murrangulistel aastatel Eestis ja Tartu. Tähelepanu väärivad Bernard Kangro kirjandusloolised raamatud "Arbujad" (1981) ning "Arbujate kaasaeg" (1983). Kalju Lepik (1920-1999) Luuletaja isamaaluule, modernsus, poliitilisus Kujundlikkus vorm-eksperiment Vabavärss, rühmitus Tuulisui, tõde ja ausus Kalju Lepik avaldas oma esimesed luuletused 1939. aastal õpilasajakirjades, nende hulgas "Iloli" ja "Tuleviku Rajad". Nii vormilt kui teemadelt mitmekülgses luules leidub võitleva hoiakuga isamaalüürikat ja eleegilisi ühiskonnasüsteemide ja neis muganenud
Kooperatiivi direktorina. Oli seotud ka väljaannetega: Eesti sõna (1942) Puhkus ja elurõõm (1943) Kodukolle (1945) Stockholms-Tidningen(1946) Tunnustused: Tartu Ülikooli audoktor. tema nimeline kirjanduspreemia. Teosed Bernard Kangro luulet iseloomustab vahetu kujundikeel. Meeleoludes vahelduvad nukrameelsus irooniaga, rõõm resignatsiooniga. Tema proosas on kaks keskset teemat:külaelu murrangulistel aastatel Eestis ja Tartu. Tähelepanu väärivad Bernard Kangro kirjandusloolised raamatud "Arbujad" (1981) "Arbujate kaasaeg" (1983). Luulekogud: "Sonetid" (1935) "Vanad majad" (1937) "Reheahi" (1939) "Põlenud puu" (1945) "Pühapäev" (1946) "Seitsmes öö" (1947) "Tulease" (1949) "Veebruar" (1951) "Eikellegi maa" (1952) "Suvihari" (1955) "September" (1964) "Varjumaa" (1966) "Allikad silla juures" (1972) "Hingetuisk. Jääminek" (1988) Valikkogud: "Ajatu mälestus" (1960) "Minu nägu" (1970) "Kogutud luuletused" (1991) Romaanid: "Igatsetud maa" (1949)
V. Ridalale iseloomulikust rahvaluule harrastusest kasvas välja pikem eeposetaotlustega regivärsiline poeem ,,Toomas ja Mai" (1924). Ta kavandas seda uueks rahvuseeposeks, kuid see ei küündinud Kreutzwaldi ,,Kalevipoja" tasemeni ning vajus unustusehõlma. Autor on avaldanud ,,Kalevipoja" ümberjutustuse (1921) ja lugulaulu "Kullervo" tõlke (1921). Temalt on ilmunud antropoloogiline essee ,,Tõu küsimus" (1914) ning kirjandusloolised esseed ,,Anna Haava" (1914-1915) ja ,,Ernst Enno" (1925). Samuti on ta koostanud eesti keele õpikuid ja kirjanduslugusid koolidele. Ta tõi käibele rohkesti omaloodud, soome keelest ja murretest laenatud uudissõnu. Tõlkis Eino Leino, Juhani Aho jt. loomingut. 6 III VILLEM GRÜNTHAL-RIDALA LUULEKOGU ,,KAUGED RANNAD" Luulekogu ,,Kauged rannad" (1914) jätkas temaatiliselt ,,Laulude" suunda, kujutades peaasjalikult saarte loodust
igatsus olla armastatuga üksi, et lihtsustuksid probleemid, elamine meeleoludele. ,,Maantee tuled", ,,Rannapääsuke", ,,Kevadised koplid", ,,Antud ja võetud". 6. Bernhard Kangro- luulet iseloomustab vahetu ja sümbolitaotluslik kujundikeel. Meeleoludes vahelduvad nukrameelsus irooniaga, rõõm resignatsiooniga. Tema proosas on kaks keskset teemat: külaelu murrangulistel aastatel Eestis ja Tartus. Tähelepanu väärivad Bernard Kangro kirjandusloolised raamatud "Arbujad" (1981) ning "Arbujate kaasaeg" (1983). 7. August Sanga autor vaatab nukralt kõrval seisjana maailmas toimuvat, ent samas iroonilise muigega, naerdes keskpärasuse üle. Ta mõtiskleb ka oleviku ja tuleviku üle ning inimeste väärtuste muutumatuse võimalikkusest. ,,Üks noormees otsib õnne", ,,Müürid", ,,Võileib suudlusega". 8. Hugo Raudsep- 1883-1952. Õppis Tasru linnakoolis, töötas poesellina ja ajakirjanikuna Valgas, Pärnus ning lõpuks Tallinnas
mõttetihedus. Suur osa luulest on pürgimusluule – religioosses võtmes tähendab see jumaliku teispoolsuseni ihaldamist. Talle on omased kultuuriallusioonist – moodustab alltekste kultuurivihjete abil. Tal on tung romantilisele lihtsusele. „Sumeri naine“ – romantiline armastusigatsus. 17) Bernard Kangro tegevus ja looming. Kangro oli eesti luuletaja ja kirjanik, kes oli pagulaskirjanduse eestvedaja. PROOSA: Tähelepanuväärsed on tema kirjandusloolised raamatut „Arbujad“ ning „Arbujate kaasaeg“. Kangro proosas on 2 keskset teemat: külaelu murrangulistel aastatel Eestis ning Tartu elu. Kangro romaanides on sageli mitu jutustajat, sündmustele lähenetakse eri nurkadest, sest igal tegelasel on toimuvast oma arusaam. Kangro maailmatunnetus on modernisti oma: pole kindlust ega usku elu püsimisse, ei otsita taga elu põhiväärtusi, sest kõik liigub ja muutub. Pole mingeid kindlaid reegleid, mis elu korrastaks
annaabi.ee 
