mõisteraamistuses. Kriitika peaks vaatlema kogu kirjandusuniversumit, selle žanre ja kategooriaid. Terry Eagleton Oluline on kriitika sotsiaalne funktsioon ja seos avaliku sfääriga. Tõstab esile valgustusaja kriitikat, mille hääl oli avalikkuses kuuldav ja aitas osalt ka avalikkust moodustada. Millised teadmised ja kompetentsid on vajalikud selleks, et kvaliteetselt uurida kirjandust? Teadmised: kirjanduskaanonist, kirjandusloost ja kultuuritraditsioonist, žanritest ja kirjanduspraktikatest, kirjanduse analüüsimeetoditest (narratiivianalüüs, värsiõpetus, erinevad kirjandusteooriad), kirjanduskeele iseloomu joontest (kujundiline keel), keelteoskus. Mis on žanr? Kuidas on žanripõhine kirjanduskäsitlus ajalooliselt muutunud? Millised on kirjanduse põhižanrid ja nende iseloomulikud jooned? Milline on žanri roll tänapäeva kirjandusuurimises? Milline on žanri
Kirjandus süvendab, rikastab ja avardab meie elu Et anda kriitikat Eristatavad uurimissuunad: Kirjandusajalugu – vaatlemine ajalooprotsessi osana, kronoloogilises järjestuses Kirjanduskriitika – konkreetsete teoste uurimine ja ajalüüs Kirjandusteooria – kirjanduse põhialuste, kategooriate ja kriteeriumite uurimine Kompetentsid Teadmised o Kirjanduskaanonist o Kirjandusloost ja kultuurist o Žanritest ja praktikatest o Analüüsimeetoditest o Kirjanduskeele iseloomust, joontest Keelteoskus Võime tajuda o Intertekstuaalseid seoseid o Kirjandustekstide semantilisi ja süntaksilisi eripärasid Mis on žanr? Kuidas on žanripõhine kirjanduskäsitlus ajalooliselt muutunud? Millised on kirjanduse põhižanrid ja nende iseloomulikud jooned
keele funktsioon; muudab igapäevast keelekasutust, fookus keelel; b) väljamõeldis/fiktsioon; c) esteetilise väärtusega objekt – kirjandusteos kannab esteetilist väärtust; d) intertekstuaalne konstruktsioon. Minu jaoks olulisim esteetiline väärtus ja poeetiline keel. 3. Kirjanduse uurimise otstarve Eesmärk täielikum ja kvaliteetsem käsitlus kirjandusest, kirjandus süvendab, rikastab ja avardab meie elu. Vajaliku teadmised ja kompetentsid: teadmised – kirjanduskaanonist; kirjandusloost ja kultuuritraditsioonist; žanritest ja kirjanduspraktikatest; kirjanduse analüüsimeetoditest (narratiivianalüüs, värsiõpetus, erinevad kirjandusteooriad); kirjanduskeele iseloomustavatest joontest (kujundiline keel). Keeleteoskus ja võime tajuda intertekstuaalseid seoseid ja kirjandustekstide semantilisi ja süntaktilisi eripärasid. 4. Mis on žanr? Näitab, milline tekst on, teksti liiki. Ajalooliselt on olnud oluline žanripuhtus, tänapäeval žanridünaamika
Talle meeldib asju kirjeldada, kuigi tema kirjeldus liigub vähehaaval eemale meie maailmast, aga samas tundub nii reaalsena. Tema jaoks on oluline asjade kirjeldamine loomulikus ajas. Kirjanduse uurimise otstarve? Kirjanduskriitika – tegeleb kaasajas ilmuvate teoste tõlgendamisega, kasutatakse hiljem kirjandusajalugude koostamisel. Eesmärk on täielikum ja kvaliteetsem käsitlus kirjandusest. Kirjandus süvendab, rikastab ja avardab meie elu. Kirjanduse uurimiseks on vajalikud: Teadmised kirjanduskaanonist; kirjandusloost ja kultuuritraditsioonist; Žanritest ja kirjanduspraktikatest; Kirjanduse analüüsimeetoditest; Kirjanduskeele iseloomulikest joontest. Keelteoskus Võime tajuda intertekstuaalseid seoseid; Kirjandustekstide semantilisi ja süntaktilisi eripärasid. Mis on žanr? Kirjanduse või mõne teise kunstiliigi kategooria, mis põhineb teatud stilistiliste tunnuste esinemisviisil ja/või ainese käsitlemise viisil. Tähtsus: 1. Esteetiliste võtete summa 2.
maitse korrgieerimine ning teostevaheliste ajalooliste seoste uurimine. Northrop Frye ,,The Function of Criticism at the Present Time": Kriitika peaks muutuma sotsiaalteaduseks, mis käsitleb kirjandust kui tervikut ühtses mõisteteraamistuses. Terry Eagleton ,,The Function of Criticism: From the Spectator to Poststructuralism": Oluline on kriitika sotsiaalne funktsioon ja seos avaliku sfääriga. Kirjandusteadlase/kriitiku kompetentsid: Teadmised: kirjanduskaanonist, kirjandusloost ja kirjandustraditsioonist, zanritest ja kirjanduspraktikatest, kirjanduse analüüsimismeetoditest (narratiivanalüüs, värsiõpetus, erinevad kirjandusteooriad); keelteoskus; võime tajuda intertekstuaalseid seosed, kirjandustekstide semantilisi ja süntaktilisi eripärasid. Kirjanduse uurimise põhipraktikad ja -suunad 4.Autor, tekst ja lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum. Analüüsikese võib olla nii autor, tekst kui ka lugeja (kontekst nende ümber)
annaabi.ee 
