Komissar Toivo Kivistik saab hakkama ka kõige keerukama juhtumiga ning ta armastab pöidlaid keerutada ja sibulaklopsi süüa. Paju kriminaal- ja põnevusjutud on hoogsad ja humoorikad. Tema juttude tegelased seiklevad Haapsalus ja Läänemaal. Tegelaste loomisel on ta kasutanud kodulinnas teada-tuntud inimeste iseloomu ja välimust. Oma tegelasi armastab ta kirjeldada sõbraliku nöökega. Paju on osalenud edukalt romaanivõistlustel , saanud ka teisi kirjandusauhindu. Teosed: ,,Haapsalu detektiiv" (kriminaalromaan) ,,Kagupassaat" (põnevusromaan) ,,Hiromandi kokteil" ( peetakse Paju parimaks romaaniks) ,,Surm Hundikaril" (kriminaalromaan) ,,Sankt-Peterburi viirastused" (põnevusromaan) ,,Suur santaaz" (põnevusromaan) ,,Lasud kodutänaval" (kriminaalromaan) ,,Hõõguv rist" ( esitab selles uue Haapsalu legendi) ,,Katkenud romaan" ( ajendatud Estonia hukust) ,,Kadunud viiuldaja" (põnevusromaan) ,,Vanaema mõis" (ajendatud II maailmasõjast)
Matilde polnud oma õe sarnanegi. Ta oli ülbe ja kuulusehimuline ning teda ei huvitanud teiste heaolu. Oma teosega on Eduard Vilde püüdnud näidata keskklassi püüdlust ümbritseda ennast kultuursuse ja rikkusega. Samuti näitas ta, et isikuid hinnatakse tihti mitte nende teoste väärtuse, vaid rikkuse ja vara põhjal. Suurepärase kirjaniku, kuid vaese ja tundmatu Tiit Piibelehe teoseid ei väärtustatud, aga kui teos avaldat mõne rikka mehe nagu Ludvig Sanderi nimel, võitis see kirjandusauhindu. Vilde mõtted kajastusid hästi ka telelavastuses.
mõtteviis, milline üks korralik ema peaks olema ja poetess on tahtnud seda stamparvamust muuta, ta tahab muuta ühiskonna kaunist kahepalgelisust. Läbi oma luule üritab Elo Viiding olla maailmaparandaja ja ma väga loodan, et see on tal ka osaliselt õnnestunud. Elo Viiding on arvatavasti oma põlvkonna oluliseim naisluuletaja ning ta on selle tiitli endale auga ära teeninud. Kindlasti saab ta oma luulekogude eest palju kirjandusauhindu ja preemiaid, mida ta ise häbimärgistab. Viidingule on pärandatud ka Betti Alveri käevõru, mis annab talle palju tunnustatust. Kasutatud kirjandus: http://miksike.ee/docs/lisakogud/kirjandus/vee.htm http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=2970:selge-j-lg-eesti- kirjanduselus&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3103 http://et.wikipedia.org/wiki/Elo_Viiding http://n2dalaautor.wordpress.com/2009/01/26/elo-viiding/
aumärgi. Jaan Krossi saavutused 2003. aastal pälvis Kross Soome Lõvi Rüütelkonna komandöriristi. 2006. aastal määrati talle riigi elutööpreemia. Samal aastal omistati Krossile Aasta Eurooplase tiitel. Kross on pälvinud ka Soome Eeva Joenpelto auhinna (1988), Amnesty Internationali auhinna (1991), Ungari riikliku autasu (1992), Loviisa foorumi auhinna (1996) ja Herderi auhinna (1997). Lisaks mitmeid Eesti kirjandusauhindu. Kirjanduslik tegevus 1958. aastal ilmus Jaan Krossi esikkogu "Söerikastaja". Samal aastal sai ta Kirjanike Liidu liikmeks. "Söerikastaja" on luuletuste raamat, millega luuletaja astus välja juhikultuse, silmakirjalikkuse, muganemise, bürokraatia ja ühiskonnas valitseva vale vastu. See oli püüd uuestisünnile ja puhtusele. Seejuures näitas Kross ennast intellektuaalina, kellel on luulevahendeid vaja
1998. aastal Tallinna vapimärgi. 2001. aastal Prantsuse Auleegioni ohvitseri aumärgi. 2003. aastal pälvis Kross Soome Lõvi Rüütelkonna komandöriristi. 2006. aastal määrati talle riigi elutööpreemia. Samal aastal omistati Krossile Aasta Eurooplase tiitel. Kross on pälvinud ka Soome Eeva Joenpelto auhinna (1988), Amnesty Internationali auhinna (1991), Ungari riikliku autasu (1992), Loviisa foorumi auhinna (1996) ja Herderi auhinna (1997). Lisaks mitmeid Eesti kirjandusauhindu . Kirjanik on olnud abielus Helga Pedusaare, Helga Roosi ja Ellen Niiduga ning oli nelja lapse isa.
1992 Ungari riiklik autasu 1996 Eesti riigivapi esimese klassi orden 1997 Herderi auhind 1998 Tallinna vapimärk 1998 Kultuurkapitali kirjanduspreemia 2001 Prantsuse auleegioni ohvitseri aumärk 2003 Soome Lõvi Rüütelkonna komandöririst 2006 Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest 2006 Aasta Eurooplase tiitel Soome Kirjanike Liidu auliige Mitmekordne Nobeli preemia kandidaat On saanud ka mitmeid Eesti kirjandusauhindu ,, Aasta Eurooplane 2006 tiitli otsustas Eesti Euroopa Liikumise nõukogu anda lugupeetud kirjanik JAAN KROSSILE tema panuse eest Euroopa kultuuripärandi Eestisse ja Eesti ajaloo Euroopasse vahendamise eest." (Postimees 2006 5.11) 1958 «Söerikastaja» 1964 «Kivist viiulid» 1966 «Lauljad laevavööridel» 1969 «Vihm teeb toredaid asju» 1963 poeem «TuuleJuku» 1971 valikkogu «Voog ja kolmpii» 2005 «Luule»
aastal. Näitlaused: Näitlaused: Järgmisel nädalal ei saavat ta Püüdke ise lahenduseni Tutvustatav kirjanik on haiglast välja. jõuda! pälvinud mitmeid Pöörake rohkem tähelepanu kirjandusauhindu. teoreetilistele ainetele! Enamasti on kohal ka Ärge suhtuge oma õppimisse tutvustatava filmi tegijad. ükskõikselt! Umbes poole sajandi eest Ärge olge nii tagasihoidlik
ja laulusõnu Brasiilia muusikutele. Peale 34. sünnipäeva otsustas ta oma edaspidise elu pühendada kirjutamisele. Pärast palverännakut 1987.aastal kirjutas Coelho ,, Palverännaku", kus ta kirjeldas oma kogemusi kokkupuutes erakordsega tavalises elus. Seejärel pälvis ta meedias suurt tähelepanu ja tema raamatutest said bestsellerid. Coelho on müünud üle 100 miljoni raamatu 150 erinevas riigis üle kogu maailma ja tema töid on tõlgitud 66 keelde. Ta on saanud mitmeid kirjandusauhindu erinevates riikides. Teda ei hinnata mitte ainult Brasiilias, vaid ka Ameerikas ja Euroopas. Coelho on kõigi aegade suurima läbimüügiga portugali keeles kirjutav autor. (Laasik 2005) Paulo Coelho on mitmete institutsioonide liige: · Shimon Perese Rahainstituudi juhatuse liige. · UNESCO erinõuniku teemal ,, Kultuuridevahelised dialoogid ja spirituaalsed kohutmised". · Schwabi sotsiaalse ettevõtluse fondi juhatuse liige. · Brasiilia kirjandusakadeemia liige
ja laulusõnu Brasiilia muusikutele. Peale 34. sünnipäeva otsustas ta oma edaspidise elu pühendada kirjutamisele. [3] Pärast palverännakut 1987.aastal kirjutas Coelho ,, Palverännaku", kus ta kirjeldas oma kogemusi kokkupuutes erakordsega tavalises elus. Seejärel pälvis ta meedias suurt tähelepanu ja tema raamatutest said bestsellerid. [3] Coelho on müünud üle 100 miljoni raamatu 150 erinevas riigis üle kogu maailma ja tema töid on tõlgitud 66 keelde. Ta on saanud mitmeid kirjandusauhindu erinevates riikides. Teda ei hinnata mitte ainult Brasiilias, vaid ka Ameerikas ja Euroopas. Coelho on kõigi aegade suurima läbimüügiga portugali keeles kirjutav autor. [3] Paulo Coelho on mitmete institutsioonide liige: · Shimon Perese Rahainstituudi juhatuse liige. · UNESCO erinõuniku teemal ,, Kultuuridevahelised dialoogid ja spirituaalsed kohutmised". · Schwabi sotsiaalse ettevõtluse fondi juhatuse liige. · Brasiilia kirjandusakadeemia liige.
kõrgharidust andvaks. 1938. aastal asutati Eesti Teaduste Akadeemia. 1928. aastal etendus esimeseks arvestatavaks eesti ooperiks loetav Evald Aava "Vikerlased". 1925. aastal loodi kultuuritegevust toetav Eesti Kultuurkapital. Edasi toimusid üldlaulupeod ja hakati korraldama Eesti Mänge. Esile kerkis suur hulk haritlasi, kellest valdav osa jõudis küpsesse loomeikka 1930. aastatel. 1935. aastat tähistati raamatuaastana, seejärel anti välja riiklikke Riigivanema ja Vabariigi Presidendi kirjandusauhindu. Vahest kõige tuntumaks kirjanikuks sai A. H. Tammsaare. Eestlased olid tulemuslikud ka spordis. Väga edukad olid 1936. aasta suveolümpiamängud Berliinis. Majandus Vabadussõja järel oli Eesti majandus küllaltki halvas seisus, sest endisaegsed tööstusettevõtted olid laostunud või ei sobinud väikeriigi majandusstruktuuri, samuti oli Vabadussõja jooksul tekkinud küllaltki suur välisvõlg. Soome, Suurbritannia ja teiste riikide käest saadi siiski välisabi ning 1920
Kultuuri professionaliseerumine ja kaasajastumine. Kõik loomerühmad ja inimesed sõid seltse ja gruppe. 1917 Siuru ja 1921 Tarapita. 1922 Eesti kirjanike Liit. 1925. aastal loodi kultuuritegevust toetav Eesti Kultuurkapital. Edasi toimusid üldlaulupeod ja hakati korraldama Eesti Mänge. Esile kerkis suur hulk haritlasi, kellest valdav osa jõudis küpsesse loomeikka 1930. aastatel. 1935. aastat tähistati Raamatuaastana, seejärel anti välja riiklikke Riigivanema ja Vabariigi Presidendi kirjandusauhindu (esimene Tammsaarele) 1930 olid paljud kirjanikud avalikul seisukohal, et demokraatiat tuleb kaitsta, paljud neist toetasid hiljem Pätsi. Ei puudunud ka skeptikud. Kirjandus reageeris üldse poliitilistele muutustele kohesel, reaalajas, mitte tagantjärgi. Rõhk impressionismil ja ekspressionismil alguses, hiljem mingi lääne trendidega kaasa. Väga oluliseks sai „Pallas” ja seal õppimine. Kultuuriloome ja kultuuritarbimine. Rahvas armastas rahvusromatikat, ajaloolisi romaane
laulud", ,,Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks", ,,Kodu-käija". Lisaks on kirjutanud ka lasteloomingut. Paul-Eerik Rummo (1942) on Eesti kirjanik ja poliitik. Kirjanik Paul Rummo poeg, õppis Tallinna 2. Keskkoolis ja lõpetas TÜ eesti filoloogina. Rummo on töötanud Vanemuise ja Draamateatri kirjandusala juhatajana, olnud kultuurikonsultant, vabakutseline kirjanik ja poliitik. On tõlkinud eesti keelde Puskinit ja T. S. Elioti. Kokku on tal neli last. On saanud erinevaid kirjandusauhindu ja preemiaid, nt. Juhan Liivi luuleauhind, Kultuurkapitali kirjanduspreemia. Loomingut: "Ankruhiivaja" (1962) "Tule ikka mu rõõmude juurde" (1964) "Tuhkatriinumäng" (näidend, 1969) "Saatja aadress ja teised luuletused 19681972" (1989) "Kõrgemad kõrvad" (1985) "Luuletused" (1999) "Kohvikumuusikat" (2001) Juhan Viiding (1948-1995, kuni aastani 1978 kasutas nime Jüri Üdi) Sündis Tallinnas, kirjaniku perre
annaabi.ee 
