Oma heade õpitulemustega on ta saavutanud mitmeid erinevaid tunnustusi. Näiteks on ta kahel korral saanud endale Juhan Smuuli preemia. Kõige silmapaistvamad saavutused on aga Soome Kirjanike Liidu auliige, Helsingi Ülikooli audoktor, Lapi ülikooli audoktor, aasta eurooplane ja Liberaalse Internatsionaali vabaduse auhind. Tegevus sise- ja välismaal: Eestis on L. Meri pidanud mitmeid erinevaid töökohti: 1953 1955 Vanemuise teatri kirjandusalajuhataja 1955 1961 Eesti Raadios kuuldemängude produtsent 1963 1971 Tallinnfilmis 1985 1987 Eesti NSV Kirjanike Liidu välissuhete sekretär 1988 1994 Eesti Instituudi direktor 1990 1992 Eesti Vabariigi välisminister 1992 1992 aprillist oktoobrini Eesti Vabariigi suursaadik Soomes 1992 2001 Eesti Vabariigi president, Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Euroopa Konvendis. Lisaks kõigele sellele on Lennart meri kirjutanud 7 raamatut oma reisimuljetest vms. ning temast on
Lennart Meri aga lahkus meie seast. Ta suri teisipäeva öösel kell 3.40 Tallinnas Magdaleena haiglas. Ta oli juba pikka aega võidelnud ajukasvajaga, millesse ta lõpuks suri. Ta maeti. Metsakalmistule Faktid Ametikohad 19531955 Vanemuise teatri kirjandusalajuhataja 19551961 Eesti Raadios kuuldemängude produtsent 19631971 Tallinnfilmis 19851987 Eesti NSV Kirjanike Liidu välissuhete sekretär 19861988 1988 Eesti Instituudi direktor 19901992 Eesti Vabariigi välisminister 1992 aprillist oktoobrini Eesti Vabariigi suursaadik Soomes 19922001 Eesti Vabariigi president Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Euroopa Konvendis Raamatud 1959 "Kobrade ja karakurtide jälgedes" (reisiraamat Kesk-Aasiast)
Lennart Meri oli kaks korda abielus. Ta abikaasa Helle Meri (1949) töötas aastani 1992 Tallinna Draamateatris näitlejana. Esimene abikaasa Regina Meri emigreeris 1987 Kanadasse. Lennart Meri oli kirjanik ja riigitegelane. Euroopa Teaduste, Kunsti ja Kirjanduse Akadeemia kirjavahetajaliige (1989), Helsingi (1986) ja Lapi ülikooli audoktor (1999). Ta oli 1941-1946 küüditatuna Siberis. Lõpetas 1953 Tartu ülikooli ajalooteadlasena. Ametikohad: oli 1953-1955 ,,Vanemuise" kirjandusalajuhataja, töötas 1955-1961 Eesti Raadios ning 1963-1971 ja 1986-1988 ,,Tallinnfilmis", 1985- 1987 oli Eesti NSV Kirjanike Liidu välissuhete sekretär, asutas 1988 Eesti Instituudi ning sai selle direktoriks. Ta oli aastatel 1990-1992 Eesti Vabariigi välisminister, aprillist oktoobrini 1992 suursaadik Soomes ning 1992-2001 Eesti Vabariigi president. Kirjutanud esseistlikult soomeugrilaste Läänemereäärsete rahvaste kultuurist ja ajaloost.
akadeemikuks. Ta oli Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Euroopa Liidu Tulevikukonvendis 2002-2003. Lennart Meri oli teist korda abielus. Ta abikaasa Helle Meri (1949) töötas aastani 1992 Tallinna Draamateatris näitlejana. Esimene abikaasa Regina Meri emigreeris 1987 Kanadasse. Lennart Meri jääb leinama kolm last ja neli lapselast: pojad Mart (1959) ja Kristjan (1966) ning tütar Tuule (1985). 1.1 AMETIKOHAD 1953–1955 Vanemuise teatri kirjandusalajuhataja 1955–1961 Eesti Raadios kuuldemängude produtsent 1963–1971 Tallinnfilmis 1985–1987 Eesti NSV Kirjanike Liidu välissuhete sekretär 1988 Eesti Instituudi direktor 1990–1992 Eesti Vabariigi välisminister 1992 aprillist oktoobrini Eesti Vabariigi suursaadik Soomes 1992–2001 Eesti Vabariigi president 1.2 RAAMATUD 1959 – "Kobrade ja karakurtide jälgedes" (reisiraamat Kesk-Aasiast) 1961 – "Laevapoisid rohelisel ookeanil" (reisiraamat Siberist)
Liberaalse Internatsionaali auhinna laureaat, mitmete riikide ordenite kavaler ja valitud detsembris 1998 aasta eurooplaseks. 2001. aastal valiti Lennart Meri Eesti Teaduste 5 Akadeemia akadeemikuks. Ta oli Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Euroopa Liidu Tulevikukonvendis 2002-2003. Lennart Meril oli eluaja jooksul palju ameteid. Nimelt oli ta 19531955 Vanemuise teatri kirjandusalajuhataja, Tartu Kunstikooli õppejõud, Eesti Raadio toimetaja 1955-1961, Tallinnfilmi stsenarist (1963-1968) ja produtsent (1968-71, 1986-88), Eesti Kirjanike Liidu välissuhete sekretär 1985-1987, 1980. aastatel tegutses Eestimaa Rahvarindes ja Eesti Muinsuskaitse Seltsis, Eesti Instituudi asutaja ja direktor 1988-1990, Eesti Vabariigi välisminister 1990-1992, Eesti Vabariigi suursaadik Soomes apr.-okt.1992, Eesti Vabariigi President 1992-1996, tagasi valitud 1996 ning Eesti Vabariigi valitsuse
poliitilisi lubadusi." 11 3. FAKTID Mitmed maailma tuntuimad lennujaamad kannavad uhkusega legendaarsete riigimeeste nimesid ja on sel kombel oma maa parimate poegade või tütarde mälestuse rahvusvaheliseks jäädvustajaks ja tutvustajaks. Alates 29. märtsist 2009 kannab Eesti esindusõhuvärav auväärset tiitlit Lennart Meri Tallinna lennujaam. 3.1 Ametikohad 19531955 Vanemuise teatri kirjandusalajuhataja 19551961 Eesti Raadios kuuldemängude produtsent 19631971 Tallinnfilmis 19851987 Eesti NSV Kirjanike Liidu välissuhete sekretär 19861988 12 1988 Eesti Instituudi direktor 19901992 Eesti Vabariigi välisminister 1992 aprillist oktoobrini Eesti Vabariigi suursaadik Soomes 19922001 Eesti Vabariigi president Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Euroopa Konvendis 3.2 Raamatud 1959 "Kobrade ja karakurtide jälgedes" (reisiraamat Kesk-Aasiast)
annaabi.ee 
