5) verbi eitavas vormis (mitte eitussõnas, vaid sellele järgnevas verbivormis) • En halua' (Ma ei taha) • Älä tule' tänne! (Ära tule siia) Kuidas ilmneb lause häälduses? 1) Kui kõrvuti satub kaks vokaali, on kuulda õhuvoo sulgumist: • Anna' 'ollan_ny(t)! (Lase nüüd olla) • Mene' 'ulos! (Käi välja!) 2) Kui kõrvuti satub vokaal (jäänuklõpuke) ja konsonant, siis on kuulda kahte konsonanti: • Tervet_tuloa! (kirjak. Tervetuloa!) • Otak_kahvia! (kirjak. Ota kahvia!) • Tulet_tänne! (kirjak. Tule tänne!) ******************************************************************** MINÄ + EN Minä en halua tulla huomenna kouluun. Sinä et... Hän ei... Me emme... Te ette... He eivät... MINÄ + EI Minulla ei ole koiraa. Minua ei kiinnosta urheilu.
Mets Juhan Liivi luules Külm. Mets härmatises surnuvaik, koit idas veripunane, lehk põhjast- tuleleil on see! Loom koiduvalgel kisendab, hunt, põder, metskits ägavad. Puu väriseb... siis naksatab- külm plaksatab, siis jällegi kõik surnuvaik... kõik metsapaik... koit idas veripunane... Hommik. Ju karjane lääb karjaga: till tall! must kirjak kõige ees, till tall! ka kostab metsa sees ja vastab niit ja karjamaa. Ju kõlab läbi hommiku üks pasun eemal: tu, tu, tu! Jõe ääres aurab lokkav hein, siit tagapool mets, mäesein, kust läheb linnatee ja kaob puude vahele- just nagu tänav silmale. Sääl tuleb naaber koormaga ja süütab piibu põlema. Käis veskil. Valgel kübaral käib mölder veskitiiva all. Kuid väljal kõnnib põllumees, muld muhe, must tal jalge ees- ja ennäe! seeme kukub ka. Üks märtsihommik udune.
Navitrolla Marten Vaas Sisukord • Elu • Haridus • Kunstisuuna valimine • Algusaeg • Looming • Lüliti • Teosed Elu • Kodanikunimi Heiki Trolla • Sündinud 10.august 1970 Võrus • Lapsepõlves elas Trollakülas, hiljem kolis Navi külla, kust ka pärit Heiki ema Haridus • 1985.a. Pärast kirikukooli lõpetamist, soovis astuda Tartu Kunstikooli, kuid teda ei võetud vastu. Põhjuseks: soovituse puudumine, madalad hinded, halb iseloomustus (loll, individualist) • 1985-1988. aastal õppis Võru 1. keskkoolis • Samal aastal astub Tartu Ülikooli geoloogiat õppima • Tarvilikud tehnilised algteadmised kunstist kogus Navitrolla Võrus Viive Kuksi stuudios. Kunstisuuna valimine • Heiki külastas tihti Tartus elavat teadlasest onu Enn Kasake. • Kord külaskäigul, joonistas poisike rohelise pastakaga vana katkise kolmerublase, m...
seinale tegemine maksab umbes 3000 Navitrolla neid ise ei maali, seda teeb graffitikunstnik Sänk Antud kampaania on saanud palju positiivset vastukaja nii Eestis kui välismaal ,,TULGE MEIE PARKI" ,,KIRJAK" VEEL VÕRUGA SEOSES avitrolla maale võib näha ka Võrumaa toidukeskuses avitrolla on öelnud, et olgu maalid kasvõi sööklas peaasi, et inimesed näevad seda
13. Perekonnanimesid on uurinud Eisen, Saareste, Mägiste, Leesment+Tilk, Tarand+Rajandi, Must, Henno. 14. 8. Loomanimed. Kirjandustegelaste nimed. Äri- ja tootenimed. Marginimed. 15. 1950ndatel pandi selliseid nimesid: Lehmadele antakse nimesid tunnuste või iseloomulike omaduste, sünniaja ja -koha, taimede, värvi järgi. Võidakse panna ka inimeste nimesid, nt Anu, Epu, Eeri, Silva, Tiiu. Tihtipeale on neil -k lõpp, nt Mustik, Lehik, Aavik, Kirjak, Meelik, Tillu, Eesik, Pühik, Jaanik, Jõulik, Nurmik. Hobuseid kutsutakse tavaliselt karva värvi järgi, nt Hall või Hallu, Kimmel, Raudjas, Võik. Nimed on juhuslikud üldiselt: Kuller, Noole, Lennuk, Aatom. Ka inimese nimesid pannakse hobustele: Aadu, Esku, Tiiu. Koerte nimesid antakse karva järgi: Karu, Krants, Muri, Valdi. Väliste tunnuste järgi Kiki, Mopsi, Murra, Pitsu (špits), Vudi. Kasutatakse ka inimeste nimesid: Tommi, Hannibal, Reks.
· I0 - laktatsiooniperioodi alguspäeva ja esimese kontrollpäeva vaheline intervall päevades · I1, I2, I3 jne - kontrollpäevade vaheline intervall päevades ehk kontrollperioodi pikkus see on- päevade arv kontroll- lüpsipäevale järgnevast päevast kuni järgmise kontroll- lüpsipäevani (kaasa arvatud) · P1, P2, P3 jne - ühe kontroll- lüpsipäeva piimakogused, kg · SELGITUS · Kontroll- lüpsid lehmal KIRJAK · kgRasv, kuupäevpiika, %Valk, %10.0327,04,182,9815.0421,04,192,8512.0521,03,633,05 · Arvuta APRILLIKUU piimajõudlusnäitajad interpolatsioonimeetodil · Piima päevas, kg ajavahemikul 11.03...15.04=(27+21):2=24 kg · Piima päevas, kg ajavahemikul 16.04...12.05=(21+21):2=21 kg · APRILLIKUU piimatoodang = 15 päeva (01.04...15.04)x24 kg + 15 päeva (16.04...30.04)x21kg = 675 kg
Areng tugines veel ka kloostrile, kus tekkisid uued tõlkimise ja käsikirjade ümberkirjut. keskused. Frangi riik barbarite riik, algselt germaani hõimud. Loodi riik eesotsas Glodovechiga 486. põhiliseks territooriumiks Gallia provints, ühendas ka ümberkaudseid alasid. Ristiusk 496, vallutustel paavsti heakskiit, vastutasuks terr. Itaalias tuli esimene seaduste kogu saali õigus, tema ajal pandi see kirja (lad k kirjak.), lõpikult kujunes välja Karl Suure ajal. Põlluharimine, 3-välja süsteem, härjad, veskid. Põllumaa eraomand puudus, kuid kõigil oli oma õueaiamaa. Põllumajanduses ühisomand, pärimisõigust polnud. Ühisomand ka põllu- ja karjamaa. Ka kriminaalseadustik, surmanuhtlust ei olnud, kurideod rahas, mida ka münditi. (orja tapmine 30 solidust, vaba inimese tapmine 200, üliku tapmine 400) 1 solidus=1 lehm, 10 sol=1 hobune.Peale
annaabi.ee 
