hävivaid liike ja kultuuripärandeid. Pargi pindala on 12 300 ha. Karula koduse ilmega pärandkultuurmaastikule, mis levib enamasti põhjapoolses osas Rebäsemõisast Jõeperäni ning Karkküla ümbruses, on omane hajutalude vaheldumine põllusiilude, metsatukkade, soolaikade ja heinamaadega. Karula on üks väheseid kohti Eestimaal, kus tänini võib kogeda maaelu ning kuulda Võru murrakut (keelt). (Leito, Kimmel, & Ader, 2007) (RMK) (Timm & Kiristaja, 2006) Loodus Rahvuspargis leidub väga palju erinevaid pinnavormide tüüpe- kuplid, seljakud, mõhnad, oosmõhnad, künnised, orud ja nõod, need tekkisid mandrijää ebaühtlase sulamisel. Üks silmapaistvaim pinnavorm on Kaika kuplistik, kus ühel ruutkilomeetril on loetud 23 küngast. Karulas on loetud üle 40 järvesilma ja nendest suurim on Ähijärv ning sügavaim Savijärv. (Lisa 1 pilt 1) Umbes 70% katab parki mets. Karulasse jääb Kagu-Eesti suurim metsamassiiv,
Tallinna Arte Gümnaasium Kirst Referaat Daniil Kustov 7B Juhendaja: Arvis Kiristaja Tallinn 2015 Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus………………………………………LK 3 Keskaegne kirst…………………………………LK 4 Kuus pardal kirst…………………………….LK 5-6 Viking kirst………………………………………..LK 7 Paneel kirst……………………………………….LK 8 CASSONI kirst…………………………………….LK 9
avamaastiku kui ka metsalinnud ja liigirikkas rohustus elab palju eri liiki selgrootuid. Kuni 1940. aastateni ulatus puisniitude pindala Eestis 800 000 hektarini. Praegu on meil hinnanguliselt säilinud 8000 hektarit puisniite, millest ligi 60% on kõrge loodusväärtusega. Samas ulatub hooldatavate puisniitude osa vaid 1/3 kogupinnast. (http://www.pky.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=50&Itemid=14) (,,Väike käsiraamat neile, kes loodusest hoolivad" Koostanud Piret Kiristaja ja Uudo Timm, Tartu 2006, l k 57 ) Milline niit on looduse poolest väärtuslikuks Eelkõige hinnatakse sellist niitu, mis on liigirikas kus kasvab palju eriliiki taimi. Liigirohkuse tingib heade looduslike tingimuste kõrval eeskätt niidu järjepidevja õige hooldus: niites loome korraga ühesugused tingimused eriliiki taimedele ning ka paljude uute seemnete idanemiseks. Niisiis on väärtuslikumad just sellised rohumaad, mille hooldus pole katkenud või on see juhtunud
Referaat Kunst 19.sajandi teisel poolel Merilin Heinlaid Tallinna Arte Gümnaasium 8B klass Juhendaja: Arvis Kiristaja Tallinn 2010. · Sisukord. · Sissejuhatus........................................................................ ........... · Realism................................................................................... · Realismi kunstnikud 19.sajandi teisel poolel.......................... · Impressionism........................................................................ · Impressionismi kunstnikud 19.sajandi teisel poolel
TALLINNA ARTE GÜMNAASIUM EDUARD VILDE AASTATEL 1900-1917 Referaat Koostaja: Elise Õunapuu Juhendaja: Õp. Arvis Kiristaja 10 A klass Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD…………………………………………………………………………... lk 2 SISSEJUHATUS……………………………………………………………………... lk 3 1900-1905…………………………………………………………………………….. lk 4-6
1050 2485 Kaur Väino Pärnu 03:58:38 M40 597 351 Kelk Margus Tartu 03:35:30 M40 1719 1641 Kess Alar Tallinn 04:32:20 M40 746 616 Kibin Allan Tallinn 03:43:21 M40 793 568 Kiipsaar Raido Harju 03:45:53 M40 1223 1179 Kilp Sandor Tallinn 04:06:44 M40 681 572 Kirikall Kaupo Harju 03:40:13 M40 865 471 Kiristaja Kalle Harju 03:49:40 M40 515 950 Kirsipuu Avo Harju 03:32:05 M40 24 104 Kirsipuu Toomas Tartu 02:49:59 M40 1028 632 Kirt Andres Valga 03:57:16 M40 699 723 Kiudma Tarvo Tartu 03:40:45 M40 1823 2728 Kivimäe Meelis 04:39:24 M40 1065 1508 Klaaser Gert Tallinn 03:59:12 M40 227 2317 Klaiva Mairis Läti 03:12:43 M40
annaabi.ee 
