Tuntum vaidlus oli 1519.a. suvel Leipzigis Lutheri ja Johannes Ecki vahel (püüdis paljastada Lutherit ketserluses). Luther avaldas pooldehoidu Jan Husi ideedele. Lutheri kriitilised seisukohad said laia leviku ja leidsid kogu maal elavat vastukaja. 1518.a juulis pidi Luther ilmuma 60 päeva jooksul Rooma, et kaitsta end ketserlussüüdistuste vastu. Lutherilt nõuti eksiõpetusest lahtiütlemist, kuid ta jäio endale kindlaks. 1520 avaldas paast bulla, milles ähvardas Lutherit kirikuvandega, kui too 60 päeva jooksul oma väiteid tagasi ei võta. Luther põletas selle bulla, järgnes uus, mis panigi Lutheri kirikuvande alla. 1521 aprill kutsus Saksa Riigipäev Lutheri Wormsi , et teda omal istungil üle kuulata. Keiser ja Trieri peapiiskop nõudis, et ta hülgaks oma õpetuse kuid ka nüüd ei andnud Luther järele. * Wartburgi lossis olles asus Luther tõlkima Piiblit saksa keelde. Uus testament ilmus 1522, kogu piibel ilmus 1534.a
surma. Lipitsedes hakkab Suiski kirjeldama koletut tegu. Borissi tabab meeltesegadus- kõikjal viirastub talle hukatud laps.Langenud põlvili, palub ta abi Jumalalt. III VAATUS: 1.pilt. Poolas,Marina Mniszeki tuba. Neiu valmistub balliks.Tuleb jesuiit Rangoni ja keelitab Marinat, et see võluks Grigorit (Dimitrit) oma armukunstiga. Poolakad kavatsevad Grigorist teha Venemaa tsaari ja Rangoni kavatseb ettevõtmist siduda katoliku kiriku huvidega. Marina jääb nõusse, kui Rangoni on teda kirikuvandega ähvardanud. 10 2.pilt. Ball Poolas. Grigori ootab Marinat. Tuleb aga Rangoni ja lubab Grigorit aidata tsaariks saamisel, kuiGrigori järgib tema kui katoliku kiriku voliniku soovitusi. Tuleb Marina ja armastust teeseldes lubab saada Grigori naiseks. Armunud Grigori on valmis Poola vägedega Venemaa poole teele asuma. IV VAATUS 1.pilt. Moskva,Vassili Blazennõi kiriku esine. Boriss on palvusel ja kui ta väljub, nõuab rahutu rahvas temalt leiba
USUPUHASTUS Tuntuim diskussiooni pidas Luther Leipzigi linnas 1519 koos teoloogiaprofessori Johannes Eckiga, kes toetas tsehhi usureformaatorit Jan Husi. Tänu trükikunsti levikule, leidi Lutheri seisukohtadele palju elavat vastukaja. Juulis 1518 ilmus korraldus, millega Luther pidi 60 päeva jooksul Rooma jöudma, kaitsmaks end ketserlussüüdistuste vastu. Lutherilt nöuti eksiöpetusest lahtiütlemist, kuid ta jäi endale kindlaks. Juunis 1520 avaldas paavst bulla, milles ähvardati teda kirikuvandega, kui too 60 päevaga oma väiteid tagasi ei vöta. Teise bullaga, ta sattuski kirikuvande alla. Aprillis 1521 kutsus Saksa Riigipäev Lutheri Wormsi, et teda üle kuulata. Riigipäeval nöuti, et Luther hülgaks oma öpetuse, kuid ta keeldus ning seetöttu möistis Riigipäev ta ketserina hukka ja keiser kuulutas ta lindpriiks. Nende sündmuste käigus kirjutas ta mitu raamatut, kus süvendas veelgi oma seisiukohti.
Lutherit ketserluses oli toetanud Jan Husi ideesid. Lutheri seisukohad leidsid kogu maal vastukaja. · Juulis 1518 tuli korraldus, et Luther ilmuks 60 päeva jooksul Rooma, kaitsmaks end ketserlussüüdistuse vastu. Nõuti eksiõpetusest lahtiütlemist, kuid ta jäi endale kindlaks. Tema nõuds, et paavst kutsuks kokku kirikukogu. Keiser nõudis paavstilt kristluse kaitsmist. · 1520 avaldas paavsti bulla ähvardas Lutherit kirikuvandega, kui ta 60 päeva jooksul oma väiteid tagasi ei võta Luther põletas selle uus bulla pani Lutheri kirikuvande alla. · Aprillis 1521 kutsus Saksa Riigipäev Lutheri Wormsi, et teda oma istungil üle kuulata. L. oli rahva seas populaarne keiser nägi reformatsiooniideedes ohtu võimule. Nõuti jälle õpetusest loobumist Luther ei andnud järele. Riigipäev mõistis Lutheri kui ketseri hukka ja keiser kuulutas ta lindpriiks. · Luther oli varjul Wartburgi lossis
Tüli vallandas järjekordne indulgentside müük. 31 okt. 1517a. olevat Luther naelutanud Wittenbergi lossikiriku uksele plakati 95 ladinakeelse teesiga patukaristuse kustutamise kohta. Kuna trükikunst oli levinud, jõudsid Lutheri ideed kõikjale üle maa. Paavst kutsus Lutheri Rooma, et kaitsta end ketserlussüüdistuste vastu. Augsburgis toimus Lutheri kohtumine paavsti saadikuga Luther jäi endale kindlaks. 1520a. avaldas paavst bulla, milles ähvardati Lutherit kirikuvandega, kui ta 60 päeva jooksul oma väiteid tagasi ei võta. Luther põletas selle bulla. Uue bullaga pandigi ta kirikuvande alla. Saksa Riigipäev mõistis ta hukka kui ketseri ja kuulutas lindpriiks. Lutheri ideed: · Piisav oli armulaud ja ristimine · Munkadel ja nunnadel olgu kloostrist lahkumise õigus · Preestritel olgu õigus abielluda · Rajada kristlikke koole · Taunis pühakute kultust 1530a. esitati Riigipäeval Augsburgi usutunnistus:
annaabi.ee 
