Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kirikuvalitus" - 5 õppematerjali

Rootsi aeg
6
docx

Rootsi aeg

-ilmus 1686.a. Kuna eestikeelse piibliväljaandmiseni ei jõutud, tehti „Vastne Testament“ mis oli osa sellest. 16) Millalja kus loodi Forseliuse seminar? Milles seisneb nn Forseliuse seminari tähtsus eesti kultuuriloos? -1684.a Tartu lähedal Piiskopmõisas. Seal hakati ette valmistama eesti koolimeistreid ja köstreid. 17) Kuidas korraldas Rootsi riik kirikuelu Eesti alal? -Algselt oli kirikute seisukord vilets, mõisnikud jätsid riigi korralduset tõitmata. Hiljem moodustati kirikuvalitus, konsistoorium. Vaimulikkonna eesotsas oli Eestis piiskop ja Liivis kindralsuperintendent. Kirikuõpetajad olid kohusetundlikud, eesti keelsed loengud. 18) Milles seisnes nn suur reduktsioon? -Seisnes riigitulude suurendamise eesmärgil. Karl XI alustas uuemate erakätesse läinud riigimaade tagasivõtmist kogu Rootsi riigis, ka Saare-, Eesti ja Liivimaal 1680.a. 19) Millised olid reduktsiooni tagajärjed mõisnikele, millised talupoegadele?

Ajalugu → Ajalugu
183 allalaadimist
Põhjasõda-1700-1721
2
docx

Põhjasõda (1700-1721)

Otsustavalt reformiti kohtusüsteemi, muudeti maakondade piire ja seati sisse ühtne pearahamaks kõigilt meeshingedelt. Linnu juhtisid raehärrad eeotsas bürgermeistritega, kaupmehed ja käsitöölised olid organiseeritud gildidesse ja tsunfidesse, endiselt valitses linnades saksa keel ja saksa meel. Euroopa ajalukku on 18. Sajand läinud valgustussajandina. See sajand andis maailmale nii ameeriklast iseseisvusdeklaratsiooni kui ka prantslaste. 1739. Aastal andis Liivimaa kirikuvalitus välja korralduse, mida võib nimetada koolikohustuse alguseks. Selle järgi pidid kõik talulapsed 7.a ja 12. Eluaasta vahel käima koolis või õppima lugemise selgeks kodus. 1765. Aastal andis rahvahariude arengule oluline tõuke kohalik kooliseadus, nn koolipatent, mille väljastamsit ja elluviimist toetas energiliselt liivima kindral kubener George von Browne. 18. Sajandi lõpuks oldi niikaule, et eesti talupoegades oskas lugeda umbes 60%, 1739

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
Ajalugu Rootsi aeg
8
docx

Ajalugu Rootsi aeg

Testament“ mis oli osa sellest. 16) Milles seisneb nn Forseliuse seminari tähtsus eesti kultuuriloos? - Seal hakati ette valmistama eesti koolimeistreid ja köstreid. 17) Kuidas korraldas Rootsi riik kirikuelu Eesti alal? - Alg selt oli kirikute seisukord vilets, mõisnikud jätsid riigi korralduset tõitmata. Hiljem moodustati kirikuvalitus, konsistoorium. Vaimulikkonna eesotsas oli Eestis piiskop ja Liivis kindralsuperintendent. Kirikuõpetajad olid kohusetundlikud, eesti keelsed loengud. 18) Kuidas kulges ja millise tulemusega lõppes Kolmekümneaastane sõda Rootsi  jaoks? - 16 48. aastal lõpetati Vestfaali rahulepingutega pikk ja verine Kolmekümneaastane sõda. Rootsi sai endale märkimisväärseid territooriume

Ajalugu → Ajalugu
62 allalaadimist
Ajaloo põhjalik konspekt eesti ajaloo kohta gümnaaisumile
8
docx

Ajaloo põhjalik konspekt eesti ajaloo kohta gümnaaisumile

Paide, Rakvere, Viljandi, Kuressaare, Võru ja Paldiski. Tallinn oli suurim. Elanike umbes 10 000. Tsunftide põhikiri oli skraa. Suurimaks väljaveo artikliks oli vili. Imporditi soola, metalli, soolaheeringat, tubakas. Valgustus sajand Valgustusajastu mõtlejad Eestmaal: * Põltsamaa pastor A. Hupel * Publitsist J. Hupel * A. Kotzebue Rahvaharidus 1739 andis Liivimaa kirikuvalitus välja korralduse, mille järgi kõik talulapsed pidid 7. ja 12. eluaasta vahel saama koolihariudust. Selleajajooksul pidi omandama kirjutamis- ja lugemisoskus. 1765 anti välja nn. koolipatent, mis nõudis kooli asutamist igasse suuremasse mõisa. 18. Sajandi lõpuks oskas Eesti talupoegadest lugeda 60%. See oli üks kõrgemaid Euroopas. Kirjavara 1739 anti välja esimene eestikeelne piibel. Selle tõlkijaks oli Anton Thor Helle. Hakati välja

Ajalugu → Ajalugu
94 allalaadimist
Eesti ajaloo kontrolltöö
11
docx

Eesti ajaloo kontrolltöö

1) Halduskorraldus ­ kubermangud, maakonnad: Rootsi võimu kehtsestamisega jagati Eesti mandriala kaheks: Eestimaa kubermang (Põhja-Eesti alal 4 maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa) ja Liivimaa kubermand (Lõuna-Eesti+Põhja- Läti alal 3 maakonda: Pärnumaa, Tartumaa + Saaremaa, mis liideti Rootsi valdusega alles 1645, kuulus vormiliselt küll Liivimaa kubermangule, aga säilitas mitmeid eriõigusi: oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitus ning erinev maksusüsteem) 2) Kindralkuberner, ülesanded: Kindralkuberner oli isik, kes juhtis kubermangu. Tema ülesanneteks oli: Kamandada sõjaväge, kuhu kuulusid rootslased, sest talupoegadel polnud relvaluba Nimetada ametisse Kontrollida riigiametnike tööd Jälgida raha laekumist ja kulutamist kubermangus Kanda hoolt postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest 3) Rüütelkond, maapäev:

Ajalugu → Ajalugu
32 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun