Sisimas on ta tänulik inimestele ja ka mõistev. Quasimodo tunneb ainsana Esmeraldat täiusliku inimesena. Teised mehed nägid temas vaid naiselikku ilu, kuid tema aga naiselikku hoolivust ja armu, millest Quasimodo oma lapsepõlves ilma oli jäänud. Ta armastus Esmeralda vastu kasvas nii suureks, et ei suutnud ilma temata elada. Esmeralda nimel oli ta võimeline oma kasuisale vastu hakkama ja lõpuks ta ka kirikutornist alla lükkama. Suurt armastust oma lähedaste vastu näitas välja ka ,,Isa Goriot"-s olnud tegelane Goriot. Tema armastus oma tütarde vastu oli lakkamatu ja vahel ka meeleheitlik. Ta pani oma tütred suure raha eest aadlikele naisteks. Soovis neile vaid parimat, kuid aadli preilid olid väga isekad ja raha ahned, et isale mingitki vastastikust tunnet välja näidata. Goriot oli neid liialt hellitanud ja seega põhimõtteliselt oma tütardest ja oma varandusest ilma jäänud
mitte sugugi ilusamaks. Frollo ei olnud kogu aeg olnud selline. Ta ju tegelikult aitas inimesi sellega, et võttis inimesi kiriku kaitsvate seinte vahele, päästes neid välise kurja eest. Quasimodol soovitas ta üldse jäädagi kirikusse. See keeruline, paljusid inimsaatusi puudutav ajalooline romaan on kahjuks kurva lõpuga. Ilus Esmeralda hukati poomise teel ja teda kaitsta püüdev ema tõugati vastu tänavakivi surnuks. Piiskop tõugati Quassimodo poolt kirikutornist alla. Quassimodo oli väga õnnetu. Ühe hetkega olid tema elust lahkunud kõik need, keda ta armastas. Suures südamevalus sureb ka inetu Quassimodo kaisutades ilusa Esmeralda elutut keha.
teil tarvis öelda ühtegi sõna, piisab vaid ühest pilgust. Saatus SAATUS: Saatus oli kurb. Loodus ei olnud tema vastu helde, seda on võimalik näha tema kehapinnal. Ta varjas ennast kirikus kuna ta ei tahtnud et rahvas tema üle ei naeraks. Ta oli ainukene kes tõeliselt hoolis ja armastas esmeraldat, ta oli valmis ta eest isegi kirikutornist alla hüppama! Kui esmeraldat enam ei olnud, siis oli quasimodo väga kurb ja igatses teda tagasi. Quasimodo suri kurbusesse, sinna kongi, kuhu esmeralda oli pandud. Nad oli üksteise kaisus. N: Mees, kellele need luud kuulusid, oli järelikult siia tulnud ja siin ka surnud. Kui teda teise luukere küljest, mis tal kaisus oli, taheti lahti kiskuda, varises ta põrmuks".
Sõltumata sellest, et kangelasega ja raamat räägib tema ta oli kehvemast rassist, õppis ta hästi ja suutis end vägitegudest. tähtsatest sündmustest osa võtta. 2. Tsitaadid Tsitaat Lk nr Põhjus, miks meelde jäi "See tähendaks ju ilma tiibadeta! Ma olen Esimesed sammud lendamise poole, Kuulnud, paarikümne aasta eest Ulmi linnas üks tubli. rätsep tahtnud kirikutornist alla lennata ja tema oli endale selle tarvis tiivad teinud -, aga 11 ikkagi kukkus ta surnuks. Magdalena-Mamsli lauale taritud hane söödi Ainuke humoorikam lõik seal nende neetud riistapuudega, mis olid nagu 166 raamatus. väikesed hõbedast sõnnikuhargid või Neptunuse kolmpiid, mida saksa keeles gaffel'iteks kutsuti ja millel maakeeles nime polnudki.
Assamalla lahing ehitas Tallinna, et rahvast kaitsta, Lindanisa kindlus. Kalevipoeg oli töökas, ta kündis, hoolitses sööge eest, ei olnud alati positiivne, purjutas, äkiline. Ta suri Kääpa jõkke, enda mõõgaga, sest soome sepp pani mõõgale needuse peale. Ta istub valge hobuse seljas põrguukse ees, et sarviktaat ei saaks põrgust välja tulla. Ta tuleb koju ja inimestele appe, kui inimestel on väga raske. I ÜLDLAULUPIDU (Tartu 1869) algas pasunakoori mänguga Tartu kirikutornist, inimesed tulid hobuste ja jalgsi, osales 10 000. Carl Robert Jakobson polnud kohal, sest ta ütles, et laulupidu on sakslaste komme. Friedrich Reinhold Kreutzwald polnud kohal, sest ta ütles, eta tal on tervise ja arsti kohustused, tegelikult ei tahtnud ta Koidulaulikuga kokku saada. Lydia Koidula sai endale nimeks Koidulaulik, Jakobson pani talle selle nime. Jannsen kartis laulupeo nurjumist, kuna sakslased ei anna öömaja ja laulupeo praost on Willigerod.
..........................................lk.11 SISSEJUHATUS Selle referaadiga räägin ühest Eestis paremini säilinud piiskopilinnusest, selle ajaloost, legendist ja mis on temast saanud tänapäeval. Haapsalu piiskopilinnus hõlmab enda alla üle 3 hektari.Haruldane on ta ka veel sellepärast ,et Haapsalu on ümbritsetud kolmest küljest merega. Linnuse vanimad osad on 1270.aastatel valminud väike linnus ja väga hea akustikaga toomkirik. Linnuse kirikutornist avaneb aga parim vaade Haapsalule ja selle ümbrusele. Räägin ka Valge Daami legendist. Augusti südaööl täiskuu paistel ilmub Haapsalu toomkiriku ristimiskabeli aknale valge naisekuju-Valge Daam. Sajandite saladusi varjavad müürid tänapäeval aga on meelelahutuseks sadadele turistidele iga päev ja see on ka hea koht vabaaja veetmiseks. Piiskopilinnuses saab uurida vanu relvi, keldreid, jõudu katsuda mõõgavõistluses, vibu lasta,
oma maitse ja seaduste järgi. Siit tuleneb selletaoliste ehituste imeteldav väline mitmekesisus, mille all aga valitseb kindel kord ja ühtsus. Puu tüvi on muutmatu, võra aga tujukas. II. PARIIS LINNULENNULT Oleme katsunud lugejale imeväärsest Pariisi Jumalaema kirikust pilti anda. Oleme üldjoontes näidanud kaunidusi, mis tal olid viieteistkümnendal sajandil ja mida tal praegu 6 2 enam pole. Kuid oleme puudutamata jätnud peamise ilu: see on tolleaegne vaade kirikutornist üle kogu Pariisi. Selle torni puust tipu hävitas äike 1823. aastal. (Autori märkus.) 109 Tõesti, kui parast kauast kobamist mööda järsku spiraaltreppi kellatorni paksu müüri sees viimaks äkki välja jõuda ühele kahest platvormist, täis päikest ja õhku, siis avaneb suurepärane vaade igasse külge omamoodi vaatepilt, mida kergesti võivad kujutleda need meie lugejad, kel õnn on näha olnud mõnda säilinud gooti stiilis linna täielikuna, tervikuna,
annaabi.ee 
