hiljem Rooma piiskopi ainunimeks. Sellest eesti keeles paavst. Paavst LEO I Suure ajal on esimesed tõsised vastuolud Konstantinoopoliga. Leo I teeneks peetakse, et Attila ei rüüsta Roomat. Varase kiriku mõjukaim paavst oli GREGORIUS I Suur (590-604). Tema ajal suureneb kristlaste hulk. Levib Benedictuse reeglistik. Kesk-Itaaliast sai paavstide peamine tugiala ja otseselt paavstile alluv territoorium, hiljem nimetatakse Kirikuriigiks. Paavsti hakkab kandma tiaarat ja mitrat. Ftangi kuningas Pippin Lühike vallutas langobardidelt osa alasid ja andis need paavstile 756. aastal. Saab alguse nn Kirikuriik. Et kindlustada paavsti positsiooni võltsiti ürikut, mille järgi keiser Constantinus olevat andnud impeeriumi lääneosa valitseda paavstidele. See ürik on tuntud Constantinuse kingi nime all. MUNGAORDUD Munkluse juured on Egiptuses. Aluse panevad erakud, kõrbesse läinud inimesed, kellele
d) Paavstlus ja paavstiriik Katoliku kiriku pea on Rooma paavst(kristuse asemik maa peal).Paavstluse alusepanija oli apostel Peetrus, kes oli esimene piiskop.Itaalia põliselanikud nägid kirikus peamiselt ühendatavat jõudu ning võimalikku kaitset vaenulike germaanlaste vastu. Rooma Piiskopi hakati kutsuma papa. Paavtide autoriteeti tõstsid nende tihe liit Frangi valitsejaga. Pippin Lühikese annetusega sai paavstist ilmaliku valitseja Itaalia kirikuriigiks. Tema ajal kujunes kümnis. Frangi riig lagunemine ja Lääne-Euroopa killustatus tõi kaasa kiriku ja paavsti autoriteedi ajutise allakäigu. Valitsejad läänistasid kiriku maid ning seadsid oma vasalle kõrgetele kirikukohtadele. Ilmalikud sõjamehed said piiskoppideks ja abtideks, kes huvitusid rohkem sõjaasjadest. Kui paavst kannab epas mitrat, siis see on vaimuliku võimu märgiks ja kui tiaarat, siis see on ilmaliku võimu märgiks
Kirik ei pidanud surema koos Lääne- Rooma riigiga, ta ärkas uuele elule - KESKAEG OLI ALANUD. Õhtumaa sünni ja Euroopa õiguse ristiusustamise tegi võimalikuks-kirik avastas põhjamaade rahvaste misjoneerimise kui uue ,tulevikku juhatava ülessande. Ta lahutas end Idast, muutus Õhtumaa ladina kirikuks ja laienes Põhjas. Olid antud tänase riigiõpetuse kolm osa:territoorium, rahvas, riigivõim. Riigikirik muutus kirikuriigiks või tegi vähemalt esimese sammu selle suunas. Nüüd valitses ta ka Rooma õigust lisaks kristlikule sõnumile. Ta oli saanud Rooma Kirikuks. 6.Frangid Usu vahetamine oli kasu ja riski kaalutlusel toimunud õigustehing. Goodid ja langopardid ostsisd teed kristlusse ariusluse kaudu ja olid seega Rooma kiriku silmis hukkamõistetavad ketserid. Frangkidega oli teine lugu. Nende pöördumisest Katoliku kiriku usu sai tulevase Euroopa aluspõhi. Frankide jaoks oli tähtis valida
koormiste sissenõudmine enne kui saaks oli koristatud ja müüdud. Kirik ei pidanud surema koos Lääne-Rooma riigiga, ta ärkas uuele elule - KESKAEG OLI ALANUD. Õhtumaa sünni ja Euroopa õiguse ristiusustamise tegi võimalikuks-kirik avastas põhjamaade rahvaste misjoneerimise kui uue ,tulevikku juhatava ülessande. Ta lahutas end Idast, muutus Õhtumaa ladina kirikuks ja laienes Põhjas. Olid antud tänase riigiõpetuse kolm osa:territoorium, rahvas, riigivõim. Riigikirik muutus kirikuriigiks või tegi vähemalt esimese sammu selle suunas. Nüüd valitses ta ka Rooma õigust lisaks kristlikule sõnumile. Ta oli saanud Rooma Kirikuks. 6.Frangid Usu vahetamine oli kasu ja riski kaalutlusel toimunud õigustehing. Goodid ja langopardid ostsisd teed kristlusse ariusluse kaudu ja olid seega Rooma kiriku silmis hukkamõistetavad ketserid. Frangkidega oli teine lugu. Nende pöördumisest Katoliku kiriku usu sai tulevase Euroopa aluspõhi
algas n-ö laiskade kuningate periood. Kuningad delegeerisid oma võimu kojaülematele ehk majordoomustele. Majordoomused püüdsid oma võimu laiendada eriti pärast 732. aastat, kui Karl Martell pidurdas araablaste edasiliikumist Poitiers' lahingus. Karl Martelli poja Pippin Lühikese ajal tihenesid sidemed Rooma peapiiskopiga. 751. aastal Rooma peapiiskop nimetas Pippin Lühikese kuningaks. Vastutasuks 756. aastal vallutas Pippin Lühike Põhja- ja Kesk-Itaalia ning kuulutas selle kirikuriigiks. 843. a. Verduni leping Frangi riik jaotatakse Lääne-, Ida- ja Lõuna-Frangi riigiks. Kiriku- ja vaimuelu varakeskajal Paavstivõimu tõus Katoliku kiriku peaks kujunes tänu pärimusele Rooma paavst. Paavsti autoriteedi tõusu toetasid Frangi riigi valitsejad. Karl Suur seadustas muistse kombe, et kümnendik kõigist sissetulekutest tuleb anda riigile kümnis. Kirik oli hierarhiliselt üles ehitatud: paavst>kardinalid>peapiiskopid>piiskopid>preestrid>diakonid.
annaabi.ee 
