voolav oja läheb mööda Riiumäest ja ojal oli nimi Laiduoja. Põhjasõja ajal oja ääres olnud neljast talust jäi järele ainult Saaremäe talu ja sai uueks nimeks Laidu. Hüpotees Saaremaa päritolust langes kokku ja kindral Laidoner jääb põliseks Sakalamaa kodanikuks. Kindral põlvneb Laidu Jüri nooremast pojast Jaagust. Kuna selleks ajaks tekkinud 2 Laidu nimelist talu oli vaja eristada, siis kirjutati noorema peremehe nime taha "noor", seega Laidunoor kirikukirjades, mis mõisakirjades moonutati. Nii saadigi Laidoner. Hea pildi annab suguvõsa kohta järgmine redel: 1. Saaremäe ehk Laido Jüri ( sünd. 17. sajandi keskel, surn. 1717. ja 1722.a. vahel). 2. Laido Jaak (vakuraamatus 1722 "Laido Jak" ). 3. Laido Aadu. 4. Laido Aadu Tõnis (sünd.1739) ja tema naine Ann (sünd.1737), Kiisa Märdi tütar. 5. Peeter Laidoner (rev. kirjades ja vakuraamatutes "Laidoner", kirikukirjades "Laidonor" ), sünd. 1774 ja tema naine Liiso (sünd
Karl Ristikivi Karl Ristikivi on sündinud (1)_____ Läänemaal (2)_____ vallas. Kirikukirjades sai Karl nimeks (3)_____. Ta ema oli (4)_____ ja tänu sellele pidi noor Ristikivi tihti (5)_____ vahetama. Tema koolitee algas (6)_____ algkoolis. 15aastaselt asus Karl õppima (7)_____, mille ta lõpetas (8)_____ aastal. Peale selle lõpetamist astus nooruk (9)_____ ja lõpetas (10)_____ aastal selle humanitaararu. Sellise õpihimu põhjuseksvõis olla soov (11)_____ või (12)_____ saada. Kuid kahjuks ei võetud teda viletsa (13)_____ pärast lennukikooli
Oma maatükist, toast ja oma loast unistades läks ta paljudega nn. "keisri usku", kuid asjata. Jaagul avanes tänu õigeusku astumisele võimalus saata oma poeg Jaan õppima Riiga vaimulikku seminari. Jaanil polnud küll võimalik seminari lõpetada, kuid köstriametisse, esialgu Toris ja hiljem Laiusel, sobis ta hästi. Laiusel sündiski Laiuseväljal Laiuse vallas kaheteistlapselise perekonna viienda lapsena 12. jaanuaril 1866. aastal üks poiss, kelle nimeks sai samuti Jaan, kirikukirjades õigeusu kombe kohaselt Ivan. Jaani isa hindas kõrgelt õigeusu haritust. Jaan oli 16-aastane, kui ta isa 1882. aastal suri.2 Tänu haritud, energilise ja elurõõmsale emale sai Poskade suur pere hea hariduse. Tänu oma andekusele ja Karksi-Nuia preestrile Allik, omandas Jaan oma alghariduse a. 1877-1880 kaheklassilises Riia vaimulikus koolis, kus tollel ajal olid rasked tingimused õppimiseks. Põhiprobleemiks oli toitlustus, kuna see oli nigel. Kõige tavalisem hommikusöök oli leib
Setumaal ja Ruhnus anti perekonnanimed alles 1920. Keelelise kuju poolest on 19.saj võetud nimedest 40–50% eestikeelsed, võõr- ja segakeelseid on ka. Võõrkeelsed olid enamasti saksa nimed, nt Feldmann, Birkenfeld, vähem vene- ja lätikeelseid (vene Šidlovski ja läti Gailit) Segakeelsed on nt Ojaberg, Kasikov, Kirpson. 19.saj oli nimemuutmine harv. Nimed fikseeriti kirikukirjades ja hingeloendites. Samas muudeti halvakõlalisi nimesid (Liederlich, Monstrum, Rott) ning saksastati ja venestati originaalnimesid (Lõhmuspu’st sai Lindenbaum ja Tedder’ist sai Dietrich). Võis juhtuda, et inimesel oli kaks perekonnanime (üks juhtum Lõ- Eestis), kus kirikuõpetaja pani teise nime juurde, aga siis pidi 1918 inimene ise otsustama, mis nime ta valib. Nime ise muutmine oli pea võimatu.
J. Peterson oli haritud eestlane, kes ei häbenenud oma talupoeglikku eesti päritolu ja selle märgiks musta mulgi kuube kandis. Kirjutades eesti keeles, uskus ta selle tulevikku. Tema luule on kirjutatud haritud lugejale, võib-olla praegugi veel ei mõista me täielikult selle sisusügavust. Tema isa Kikka Jaak oli pärit Viljandimaalt Karula vallast Kikka talust. Pärisorjusest vabanenuna oli ta Riiga rännanud ning sealses Jakobi koguduses kirikuteenrina tööle asunud. Tulevane poeet, kirikukirjades Christian Jacob Petersohn, sündis 14. märtsil 1801. Ta käis Jakobi algkoolis, Tiia kreiskoolis ja astus 1815. Aastal Riia kubermangugümnaasiumi. Juba kreiskoolis paistis ta silma erakordse keeltehuviga, mis hiljem veelgi süvenes. On teada, et ta oskas saksa, rootsi, prantsuse, inglise, vene, kreeka, ladina, heebrea, kaldea ja iseenesestmõistetavalt ka läti keelt. Ometigi pidas Kristjan Jaak õigemaks, et „nad (lapsed) enne oma emakeele hästi ära õpiksid,
J. Peterson oli haritud eestlane, kes ei häbenenud oma talupoeglikku eesti päritolu ja selle märgiks musta mulgi kuube kandis. Kirjutades eesti keeles, uskus ta selle tulevikku. Tema luule on kirjutatud haritud lugejale, võib-olla praegugi veel ei mõista me täielikult selle sisusügavust. Tema isa Kikka Jaak oli pärit Viljandimaalt Karula vallast Kikka talust. Pärisorjusest vabanenuna oli ta Riiga rännanud ning sealses Jakobi koguduses kirikuteenrina tööle asunud. Tulevane poeet, kirikukirjades Christian Jacob Petersohn, sündis 14. märtsil 1801. Ta käis Jakobi algkoolis, Tiia kreiskoolis ja astus 1815. Aastal Riia kubermangugümnaasiumi. Juba kreiskoolis paistis ta silma erakordse keeltehuviga, mis hiljem veelgi süvenes. On teada, et ta oskas saksa, rootsi, prantsuse, inglise, vene, kreeka, ladina, heebrea, kaldea ja iseenesestmõistetavalt ka läti keelt.
annaabi.ee 
