Pärnu, läänes on Rapla ja loodes Harjumaa Järva-Jaani Vald Järva-Jaani vald on vald Järva maakonnas. Pindala: 126 km² Rahvaarv: 1643 (2008) Keskus: Järva-Jaani Vallavanem: Toomas Põldma Asustus Järva-Jaani vallas on Järva-Jaani alev ja 9 küla: Jalalõpe, Jalgsema, Kagavere, Karinu, Kuksema, Metsla, Metstaguse, Ramma, Seliküla Loodus Järva-Jaani Järv Ajalugu Vald tekkis ajaloolise Järva-Jaani kirikukihelkonna baasil. Vaatamisväärsused · Järva-Jaani kirik · Järva-Jaani Tuletõrjemuuseum · Järva-Jaani Vanatehnika varjupaik · Järva-Jaani Vabadussõja monument Asend Järva-Jaanist põhjas asub Ambla, kagus Koeru, lõunas Kareda, edelas Roosna-Alliku ja loodes Albu Rasmus Roos
Suure-Jaani vald Suure-Jaani vald asub Viljandi maakonna põhjaosas. Valla keskuse kaugus maakonna keskusest Viljandist on ligikaudu 25 km ja Tallinnast 150 km. Valla territoorium kattub suurelt osalt ajaloolise Suure-Jaani kirikukihelkonna maadega. Valla keskuseks on Suure- Jaani vallasisene linn. Suure-Jaani sai linna staatuse 1938. aastal ja muutus vallasiseseks linnaks 22. oktoobril 2005. aastal, kui Suure-Jaani linna, Suure-Jaani valla, Olustvere valla ja Vastemõisa valla ühinemisel tekkis praeguste piiridega Suure-Jaani vald. Lisaks Suure-Jaani vallasisesele linnale on vallas olulised keskused Olustvere alevik, Vastemõisa küla ja Sürgavere küla. Kõige lähedasem vald mulle Eestis on just Suure-Jaani vald
kinnitavad ka ajalooallikad. Pärn asub Jõgeva vallas Laiuse kiriku pargis. 1700. aastal olevat Rootsi kuninga Karl XII hobune kaotanud Pärnus raua, kui kuningas ratsutas läbi Rüütli tänava. Peale kuninga lahkumist Narva alla Peeter I lahingut andma, kinnitati see raud Rüütli 23 räästa alla märgiks, et Karl XII on Pärnut külastanud. Turistidele näidatakse seda rauda praegugi, kuid kas tegemist on algse rauaga, ei ole teada. 1701. aasta märtsikuus Laiuse kirikukihelkonna alal aset üks sootuks omanäoline sündmus: Karl XII korraldas igavlevatele sõduritele omanäolise õppuse, mille käigus ehitati lumekindlus, ning harjutati selle kaitsmist ja vallutamist. Kuningas Karl XII juhtud lahing ei möödunud küll päris ohvriteta, ent tõstis kindlasti selles lahingus osalevate rootsi, soome, saksa ja eesti sõjameeste ühtekuuluvustunnet. Lumesõjaõppus on tänapäeval taaselustatud Tartu Ülikooli Ajaloo Osakonna Üliõpilaskogu ning TÜ Ajalooring poolt.
kellalöögid Varahoidja – hoolitses kiriku reliikviate ja aarete eest Lihttoomhärrad- „Nii lähedal kui piiskoppide ajal ei ole eestlaste maa ja Tartu linn olnud Euroopale ei enne ega pärast keskaega“. Tõnis Lukas Kas nõustud väitega? Selgita. * Saare-Lääne skolastik Johann Pulck (elas 16.saj algul) on teadaolevalt ainus kõrgem eesti päritolu vaimulik Vana – Liivimaal. PREESTRID – kirikukihelkonna hingekarjane Ülesanded: 1) 7 sakramendi (jumala armu väljendav toiming) õpetamine RISTIMINE, LEERITAMINE, LAULATAMINE; ARMULAUD, PIHTIMINE, 8 VIIMNE VÕIDMINE, PREESTRIKS PÜHITSEMINE 2) jumalasõna õpetamine Meie Isa Palve, Ave Maria, 10 käsku VIKAAR – preestri asendaja kabelis KÖSTER – kirikuteener, ül-ks abistada vaimulikku Pastor – luteri usu kiriku hingekarjane
kesklinnast vaid 13 kilomeetri kaugusel. Harku valla külad on Adra, Harkujärve, Humala, Ilmandu, Kumna, Kütke, Laabi, Liikva, Muraste, Naage, Rannamõisa, Suurupi, Sõrve, Tiskre, Tutermaa, Türisalu, Vahi, Vaila, Viti, Vääna, Vääna-Jõesuu ning alevikud on Tabasalu ja Harku. Vallal on 22 km pikkune merepiir, millest suure osa moodustab pankrannik - neist kaunimad on Rannamõisa ja Türisalu pank. Vald hõlmab hiigelsuure ajaloolise Keila kirikukihelkonna põhjapoolseid alasid. Harku valla asukoht Eesti kaardil: Harku valla asukoht Harjumaa kaardil: 1.2 Aluspõhi ja maavarad Harku vallas Rannamõisa ja Tiskre vahel ligi 5 km pikkusel lõigul on paekallas välisehituselt muutuv ja mitmekesine. Tiskre küla kohal on 2 astangut: alumine suhtelise kõrgusega 8-10 m ja ülemine - ligi 20 m. Alumine koosneb alamkambriumi Tiskre kihistu heledatest aleuriitidest, mille paksus lähedal asuvas läbilõikes ulatub 16 m-ni
8 piiskopi juures). Seda juhtisid 12 toomhärrat. Osadel toomhärradel olid veel omakorda ametid, et nad saaksid vastutada ühe või teise probleemi eest. (Tea toomhärradest SKOLASTIKUID.) Keskaja lõpuks oli Eesti maapirkondades kirikukihelkondi 97. Esialgu moodustati need muinasaegsete kihelkondade baasil, kuid aja jooksul toimus muinasaegsete kihelkondade jagunemine. Selle kirikukihelkonna keskuseks oli kihelkonna kirik. Kui neid hakati ehitama, siis need ehitati MUINASAEGSETESSE pühapaikadesse, sest: 1. Seal oldi harjutud käima; 2. Võeti uue kiriku ehitamisega ära võimalus sinna vanu "jumalaid" teenima minna. Preestrid, kes tegutsesid, olid sakslased ja eesti keele mõistmine ei pruukinud neil mitte just kõige parem olla, kuid aja jooksul nad seda siiski suutsid. Jumalateenistused olid LADINAKEELSED. Vb mõned jutulused olid
annaabi.ee 
