Kirikukesksus. Inimesed elasid vaimse müüdi maailmas. Puudus imetlev hoiak nähes ilu, kiideti Loojat. Usuti jumalikku algesse. Inimene oli üksik indiviid, kes orienteerus olevikule, sest tulevikku üldiseloomustus kardeti (viimne kohtupäev). Kontseptsiooni kaitsmise nimel oldi valmis tegema kõike ususõjad Germaanlaste riikide teke ja Karl Suure impeeriumi kujunemine, kõrgkeskaeg (ristisõjad, linnade teke, paavstluse ja keisrivõimu konflikt, ajalugu tsentraliseeritud riikide kujunemine). Oluline oli astroloogia ehk tähtede järgi ennustamine. Kasutusele tulid vesi ja tuuleveskid. teadus Eeposed: Be...
Üldiseloomustus Muusiku koht Ühehäälsus või Muusikainstrumendid Uued zanrid ja Tähtsamad heliloojad ühiskonnas mitmehäälsus vormid Keskaeg (5.- 13. saj) Kirikukesksus; vaimulik Kirikumuusika Valitsevale Kirikumuusikas 8. saj-st orel. Vaimulikus muusikas Muusika arvatava jumaliku päritolu tõttu muusika seotud esitajateks olid ühehäälsusele lisandus Ilmalikus muusikas fiidel, gregooriuse koraal, autor anonüümne; esimesed nimepidi jumalateenistusega, sel vaimulikud ja mungad
KESKAJA MUUSIKA (5.-13. saj.) 1. Milline ajaloosündmus tähistab keskaja algust? Keskaja üldiseloomustus. Keskaja alguseks loetakse Lääne-Rooma riigi hävitamist barbarite poolt 476.pKr. Üldiseloomustus Ajalugu Kirikukesksus · Germaanlaste riikide teke Elati vaimse müüdi maailmas · Karl Suure impeeriumi kujunemine Puudus imetlev hoiak kiideti Loojat · Ristisõjad Usuti jumalikku algesse · Linnade teke Inimene oli üksik indiviid, kes orienteerus · Paavstluse ja keisrivõimu konflikt olevikule, sest tulevikku kardeti Ususõjad
KESKAEG RENESSANSS BAROKK KLASSITSISM ROMANTISM 5. - 13. saj. 14. - 16. saj. 17. - 18. saj. I pool 18. saj. II pool 19. saj. 19. saj. I veerand Kirikukesksus. Inimesed Huvi kirikukammitsaist Euroopa pol. elu rahutu; Levisid valgustuslikud elasid vaimse müüdi vaba iseteadva inimese ususõjad; Prantsusmaal ideed (Voltaire, Diderot, maailmas. Puudus vastu kultuuri ilma- priiskav absoluutne Rousseau) ja Descartes'i imetlev hoiak nähes likustumine. Keskaja monarhia, õukonna rajatud ratsionalistlik ilu, kiideti Loojat
Aischylos, Sophokles, Euripides. kombetalituste lahutamatu osa. Oletatavasti musitseeriti ühehäälselt. Ditürambidel (koorilüürikal) põhinev tragöödia. Õhtumaadele anti pärandusena kaasa arvsuhetele põhinev laadiline muusikateooria. KESKAEG Kirikukesksus; vaimulik muusika oli seotud jumalateenistusega, sel puudus Kirikumuusika esitajateks vaimulikud, Kirikumuusikas 8. saj-st: orel. Vaimulikus muusikas: gregooriuse koraal, organum, Muusika arvatava jumaliku päritolu tõttu autori 5. 13. saj iseseisev roll (missa). Muusikahariduse keskusteks kloostrid; noodikirja sünd. mungad
Saksamaa) Ladina keel Rahvakeel, saksa keel Toomkoolid (vaimulikud) Humanistlik haridus - eeslased 17.saj (100a sõda) Kirikukoolid Vaeste koolipoiste institutsioon Ladina- ja linnakoolid (kaupmeeste Tütarlastekool pojad) Käsitsi kirjutatud tekstid Trükikunst Kirikukesksus Kirikulaulud Kindel tõlgendus Vaba tõlgendus Läbi kunsti usuharidus Rahvalt vaimulikud laulud Maal ja skulptuur Pildirüüste Jumalakultus Kadus Uhked kirikud Tagasihoidlikumad • 1524 pildirüüste Riias • Niguliste pääses - kirikueestseisja ukselukud kinni tinutanud • 1525 Tartus - 2 päeva