Vöö mustri näide Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Sukad Sukad olid valgest villasest lõngast, Säärised olid kas varrastega kootud või riidest tehtud Alumine osa kaunistati värvilise kirjaga Kirikindad Kindaid ei kantud mitte ainult külma kaitseks, vaid nad olid seotud ka mitmesuguste vanade kommetega Neid kooti enda tarbeks, aga ka jagamiseks kosjades, pulmades ja matustel Kirikinnastele olid kohased erinevad mustrid Näide kirikinda mustrist Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
kasulikku töösse, lastes samal ajal mõtetel omi radu rännata. Kui oled omandanud selle korduvate liigutustega füüsilise tegevuse, on lihtne lasta mõistusel puhata, mõtsikleda ehk koguni mediteerida. Kudumine on imelihtne ja ideaalne lõõgastumisviis ja valminud ese on lihtsalt boonus, mis annab rauldustunde saavutatu üle, kui oled mõne kavandi lõpule viinud. Minu eesmärgiks oli praktiliselt valmis teha enda poolt kavandatud loomingulised kirikindad, saada selgeks erinevad tehnikad ning töövõtted, hinnata oma panust iga kinda kudumise etapil. Oma töö valisin eelkõige sellepärast, et meenutada iseendale lapsepõlves õpitut, samas lähtusin ka kinnaste praktilisusest ja soovist luua midagi niisugust, mis erineb masstoodangust ja mida saab sobitada stiilsesse tervikusse riietuses. 3 1. Võrumaa kudumise traditsioonid
5 Vöö. Mehed sidusid pidulikul puhul kasuka ja pikk-kuue kinni täisvillase võrkvöö, kõlavöö, telgedel kootud vöö või helmevööga. Kasutati ka nahkvöösid. Laia villase meestevöö üldnimetusena oli tuntud pussak, pussakas, puude. Kindad. Meestel olid kindad peale praktilise otstarbe ka lihtsalt rõivastuse täienduseks. Ilma kinnasteta ei peetud mehe riietust täielikuks. Ka kosjamineja pidi eelkõige muretsema ilusad kirikindad. Nagu mujal Viljandimaal, kanti Viljandi kihelkonnaski veel 19. sajandi keskpaiku viltkindaid, eriti reisidel või pikkadel sõitudel. Peakate. Kõige pidulikumaks peakatteks oli Viljandi kihelkonna meestel vildist lambamust kaapkübar. 19. sajandi keskpaigaks said populaarseks silindrikujulise rummuga kübarad (Kaarma, Voolmaa 1981, 107). Suviti kanti siiludest kokkuõmmeldud murumütsi, mis levis põlise peakattena Põhja-Viljandimaale Lääne- ja Põhja-Eestist.
kirivööga kokku tõmmati, meeste suveriideks olid linasest särk ja püksid. Külmemal ajal ja piduriideks olid villased rõivad. Naistel seelikud, kampsunid, pikk-kuued. Varasema aja riietus oli ühetooniline valge, hall või must, kaunistuseks kirivööd ja poogad alläärtes, mida värviti taimevärvidega. Kui aga 19. sajandi keskel tulid laiemalt kasutusele erksad poevärvid, ilmusid kõigis vikerkaarevärvides triibuseelikud, tikitud pluusid, kirikindad ja sokid, värvikirevad voodivaibad ja saanitekid. 6.Kokkuvõte Talurahvas kannatas pärisorjuse all 19.sajandini.1816.aastal vabastati talupojad pärisorjusest.Selle järel lõi talurahvas vallavolikogu.19.sajandil talupere eluasemeks oli tavaliselt roo-või õlgkatusega suitsutare.Rehetuba kasutati kõige rohkem.Kõke vajaminevat valmistas pere ise. 7.Lisad 1.Uusaeg I. Ajalooõpik 8.klassile. Kolmas,ümbertöötatud trükk. 2.Jõgi, Liis. Eestlased 19.sajandi algul. Kättesaadav:
Tehtud peenest korrutatud lõngast. Kinda pära (2 cm) 2:2 soonikus (vikkel). Muster on ka kinda kahandusel ja pöidlal. Kindad on kootud vahemikus 18571877. Omanik Liisa Mäekallas. Muuseumile annetas Herta Jürss Tori v., Muraka k. 1958.a ERM A 563: 2244 Pruunil pinnal on beez tammetõrukiri. Pära on punakaspruun ja kootud 1:1 soonikus. Kindad kudus Liidia Pulst I Eesti Vabariigi ajal. Kindad annetas Juuli Pulst Tori khk., Aesoo külast 1958.a. Tori kirikinnas tammetõrukiri Tori kirikindad ehted Rinnaehetest on Tori kihelkonna naistel kasutuse olnud hõbepreesid, sõled, helmed ja kaelarahad. Särgikaelus kinnitati vitssõlega või väikese preesiga. Pidupuhkudeks seati aga keset rinda kuhiksõlg või suurem punaste klaassilmadega prees. Sõlgede ja preeside ilu pidid täiendama mitmesuguseid kaelakeed ehk helmed. Need koosnesid enamasti klaashelmestest. Lisaks preesidele ja sõlgedele kanti kaelas veel kaelarahasid.
annaabi.ee 
