teiseks-elektromagnetkiirguse sagedus muutub pidevalt. Joonspekter: spekter, milles esinevad kas üksikud värvilised jooned tumedal taustal või üksikud tumedad jooned pidevspektri taustal. Spektrianalüüs: aine keemilise koostise määramine selle joonspektrite alusel. Aatomifüüsika energiaühik: üks elektronvolt on võrde tööga, mis tehakse elektroni ümberpaigutamiseks elektrivälja ühest punktist teise, kui nende punktide potentsiaalide vahe on üks volt. Spontaanne kiirgus: kirgus, mis kaasneb aatomi iseenesliku siirdega kõrgemalt energiatasemelt madalamale energiatasemele. Stimuleeritud kiirgus: välise elekromagnetvälja mõjul toimuv kiirgus. Laser: stimuleeritud kiirgusel põhinev valgusallikas. Light amplification of stimulated emission of radiation.
.............................................................................................10 2 Jaanika Priimägi Referaat SISSEJUHATUS Antud referaadis räägin põletuste liikidest, põletuste vältimisest ning esmaabist põletuste puhul. 3 Jaanika Priimägi Referaat PÕLETUSTE LIIGID Põletused jaotatakse termilisteks-, keemilisteks-, kirgus ja elektrilisteks põletusteks. Põletusi saab liigitada ka põletuse tõsiduse järgi: I astme põletus-naha tugev punetus ja turse, näiteks päikese põletus. II astme põletus-põletus haarab ka naha aluskude ning tekivad ka villid. III astme põletus-ulatub sügavamatesse naha kihtidesse ning nahk võib olla mustjas ja tihke. 4 Jaanika Priimägi Referaat TERMILINE PÕLETUS
Kriimustab karjamaa konarlist, künkalist pinda, Kitkub ja katkub veel viimaseid külmetand lilli, Hullab ja möllab ja tantsib ja ulub kui hunt üle nurme. Kevad jäi Underile kõige rohkem südamese, sest see peegeldab looduse puhtust, sära ja tärkamisrõõmu. ,,On surnuks pistnud talve kevadine virgus, / sest veretavad pajustikus piigid / ja kostab linde võidurõõmus kirgus...". Ridalale on kevadmotiivid samuti kesksel kohal. See helendab, helgib, särab, sätendab, ,,...Südames midagi salaja tärkab...". Mulle meeldib Ridala sõnakasutus kevade kohta, sest see on aastaaeg, kus tõepoolest nii on, kõik ju õitseb ja hommikuti pärlendavad kastepiiskades rohelised puud-põõsakesed. Kevade kadumist kirjeldab kui halba kogemust, kus ,,...Tunnetes tumedas, pisarad jämedad, pisarad kibedad, valguvad."
kevadest. Nende loomingus on looduse tärkamine tihedalt põimitud inimeste taasärkamisega, kuigi mõlemal värsimeistril on teemale erinev lähenemine. Marie Under armastas Eestimaal teda ümbritsevat loodust, kuna see oli omapärane ja kaunis. Kõige rohkem jäi talle südamesse kevad, mis peegeldab looduse puhtust, sära ja tärkamisrõõmu. ,,/ On surnuks pistnud talve kevadine virgus, / sest veretavad pajustikus piigid / ja kostab linde võidurõõmus kirgus / ." Talv ei olnud just kõige meeldivam aeg ning kevade saabumisest olid inimesed väga rõõmsad ja õnnelikud. Ei ammu näinud ma nii palju päikest! Ta voolab tuppa nagu kuldne viin Ja purju paneb mind, kes kaua paastusin, Ning minu lapse sasipääkest väikest. (Marie Under) Kevadet armastas ka Visnapuu samuti, kuigi ei oodanud seda aastaaega nii tuliselt kui nais poeet
Visnapuu on jäänud selle mõttega rohkem tagaplaanile. Luuletajad kirjutasid ilusaid ja kauneid värsse loodusteteema jäi mul seekord kõige rohkem südamelähedasemaks. Marie Under armastas Eestimaal ümbritsevat loodust, kuna see oli omapärane ja kaunis. Kõige rohkem jäi talle südamesse kevad, mis peegeldab looduse puhtust, sära ja tärkamisrõõmu. ,,/ On surnuks pistnud talve kevadine virgus, / sest veretavad pajustikus piigid / ja kostab linde võidurõõmus kirgus / ." (,,Varakevad") Talv ei olnud just kõige meeldivam aeg ning kevade saabumisest olid inimesed väga rõõmsad ja õnnelikud. Ei ammu näinud ma nii palju päikest! Ta voolab tuppa nagu kuldne viin Ja purju paneb mind, kes kaua paastusin, Ning minu lapse sasipääkest väikest. (,,Kevad")
9. Spektri liigid: otsene- ja hajuskiirgus, pidev ja neeldumine. Solaarkonstant on ajaühikus päikesekiirtega ristuvale pinnaühikule langeva päikesekiirguse hulk. 10. Molekulaarne hajumine- hajunud valgus on taevasinine, mida sinisem, seda puhtam on õhk. Aerosoolne hajumine- taeva värvus hele. Tegelikkuses tuleb arvestada mõlemat hajumist. Alumistes kihtides (4-5 km) tähtsam aerosoolne ja ülevalpool molekulaarnehajumine. Valguse hajumine- lühema lainepikkusega kirgus hajub rohkem. Rohkem hajub violetne, sinine, helesinine ning seepärast näeme taevast sinisena. Aerosoolne hajumine- toimub suurtel osakestel seepärast on pilved valged. 11. Bougueri seadus- neeldumiskoenfitsent näitab suhtelist valguse kiirgusvoo vähenemist kihi ühikulise paksuse korra. 12. Insolatsioon- horisontaalsele pinnale langev kiirgusvoog. Summaarne kiirgus- horisontaalsele pinnale jõudnud päikese otsese ja hajusa kiirguse summa.
Kihtsajupilved esinevad tumehalli, sinakashalli hajumist. Alumistes kihtides (4-5 km) tähtsam aerosoolne ja ülevalpool või kollaka tooniga läbipaistmatu pilvekihina; annavad sademeid lausvihmana, molekulaarnehajumine. lauslumena, jäävihmana lauslörtsina. Rünkpilved ilusa ilma pilved, areng algab Valguse hajumine- lühema lainepikkusega kirgus hajub rohkem. Rohkem hajub vatitoppi meenutava väikese pilvekese tekkest See pilveke kasvab nii horisontaal- violetne, sinine, helesinine ning seepärast näeme taevast sinisena. Aerosoolne kui ka vertikaalsuunas. Rünksajupilved on võimsad, tugevasti vertikaalsuunas hajumine- toimub suurtel osakestel seepärast on pilved valged. arenenud pilved. Sageli lillaka või roosa varjundiga annavad väga tugevaid
9. Spektri liigid: otsene- ja hajuskiirgus, pidev ja neeldumine. Solaarkonstant on ajaühikus päikesekiirtega ristuvale pinnaühikule langeva päikesekiirguse hulk. 10. Molekulaarne hajumine- hajunud valgus on taevasinine, mida sinisem, seda puhtam on õhk. Aerosoolne hajumine- taeva värvus hele. Tegelikkuses tuleb arvestada mõlemat hajumist. Alumistes kihtides (4-5 km) tähtsam aerosoolne ja ülevalpool molekulaarnehajumine. Valguse hajumine- lühema lainepikkusega kirgus hajub rohkem. Rohkem hajub violetne, sinine, helesinine ning seepärast näeme taevast sinisena. Aerosoolne hajumine- toimub suurtel osakestel seepärast on pilved valged. 11. Bougueri seadus- neeldumiskoenfitsent näitab suhtelist valguse kiirgusvoo vähenemist kihi ühikulise paksuse korra. 12. Insolatsioon- horisontaalsele pinnale langev kiirgusvoog. Summaarne kiirgus- horisontaalsele pinnale jõudnud päikese otsese ja hajusa kiirguse summa. Albeedo- näitab aluspinna
kiirgust soovitud kohta. On ka teisi ioniseeriva kiirguse liike, mis pärinevad Maa pinnast. Nende allikateks on radioaktiivsed ained. Nendest enima võtab elusorganism vastu gaasilt radoon. See eraldub maapõues esinevatest looduslikest uraanileiukohtadest õhku ja koguneb ka majadesse, kus me radooni sisse hingame.Radoonist saadakse suurim kiirgusdoos.Eestis on aktiivseks piirkonnaks Sillamäe ümbrus, kus maapinnas on rohkesti uraani ja tema tütarprodukte. Inimkeha teiseks sisemise kirgus allikaks on radioaktiivne kaalium, mida manustatakse toiduga. 6 Olulisemate kiirgusdooside allikate jaotus : Esimese kunstlikult saadud ioniseeriva kiirguse sai 1895.a. Wilhelm Röntgen. Ta kasutas seadeldist, kus õhust tühjendatud klaastorus olevat metallplaati pommitati elektronidega. Selle tulemusena tekkinud kiiri nimetas Röntgen X - kiirteks.Ta tegi kindlaks, et need kiired võivad
28 Prooton mass 1,67×10-27kg; kesk. eluiga 1,9×1029a.laeng 1,6×10-19C (1 lü) 29 Mass ja energia. Aine on mass. Mis tagab ainel sellise omaduse olemasolu see on on üks aine ehituse mõistatustest. (Bosonid Higginsi boson). Iga aine püüdleb Maa tsentri suunas. Albert Einsten 1879 1955 juba (!) 1905 aastal ka energial on mass seetõttu kaldub ka kirgus (energia) massi suunas maailm ei ole lineaarne, vaid deformeeritud. Energia ja massi seos: E = mc2, Energia joulides, mass kilogrammides ja valgus kiirus meetrit sekundis 2,9979 × 108, ehk ligikaudu 300 000 km/sec. 30 Astrofüüsika uurib seda millest koosnevad teised maailmad ja aines mis täidab tähtedevahelist ruumi.
annaabi.ee 
