Järgnevalt kõlaski M. Glinka "Öö Madriidis". See oli tüüpiline hispaania laul, sellele iseloomuliku kõlaga. Alguses oli see rahulik ja salakavala kõlaga. Tekkis koguni tunne, et mind keegi selja taga varitseb, kuid järjest läks see meloodilisemaks ja meeldivamaks. Oli kuulda kastanjetida kõpsutamist ja pasunate madalat möirgamist.Kuna olen ise Hispaanias käinud , tunnen ka vaidi selle maa muusikat ning seda pala kuuldes tulidki meelde need palavad päevad sellel soojal ja kirglikul maal. Lõpu poole muutus muusika väga kiireks ning jõuliseks. Ka kõla muutus võimsaks ning saali akustika oli niivõrd hea, et oli kuulda igat pilli mängimas. Seda ei võinud keegi oodata, et saalil niivõrd hea kõla olla võiks.Orkester oleks kui teiseks vaatsuseks üles ärganud ning hääle sisse saanud ning mänginud seda pala kogu tema ilus ja võimsuses. Lõpetuseks kõlas jällegi Tsaikovski variatsioon teemal Rokoko. Solistiks oli noor, kuid juba tuntud
1713. Aastal võttis ta puhkust toomaks lavale oma esimest ooperit Ottone in Villa. Peale teist ooperit sai ta juba kuulsaks ja tunnustatuks. Varsti sai ta tellimuse St. Angelo teatri omanikult Modottolt, kellele tegi ta oma viimase ooperi. End hoolimata muljetavaldavatest sammudest ooperi vallas ja mujalt ahvatlevate saabuvate tellimuste ettepanekutest jäi ta siiski truuks Ospedale della pie'tale, pöördudes ikka tagasi sinna pärast pikemaid pause. Edasine edu Oma esimestel kirglikul teatrist huvitumise aastatel kirjutas ta ka pieta tarvis kaks oratooriumi ladinakeelsetele tekstidele: Moyes Deus Pharaonis ja Juditha triump hans devicta Holofernes barbarie. Kahjuks on kasuma läinud tema esimese oratooriumi partituur. Meloodiise hngestatuse värskuse ja orkestrikoloriidi peenusega silmapaistev Juditha triumphans kuulub aga Vivaldi loomingu paremiku hulka. Selleks ajaks loeti juba suureks auks kuulsa heliooja käe alla õppima saada. Ent see ei
kosad metslased, sellegipoolest inimolendid ja neilgi pidi olema "teatud võõrandamatud õigused". Kosadel on õigus võidelda oma kodumaa vabaduse eest. Livingstone soovis, et neist kõigist saaksid kristlased ja ühteaegu "tsiviliseeritud" inimesed ning nende elu omaddaks parema kvaliteedi, mida me praegu nimetame arenguks. Tema määratluse kohaselt oli "metslane" kultuuritermin, mitteprandamatu geneetiline tunnus. Livingstone keel ja ideed aitasid tal, kosade õiguste kirglikul kaitsjal, võidelda nende Briti võimu alt vabastamise eest. 6 KESK-AAFRIKA EKSPEDITISOONID Livingstone otsustas reisida 1852.a. Kesk-Aafrikasse. Siis kirjutas ta ka oma uurimistööd, milles rõhutab, et tavapärane klassikaline grammatika pole rakendatav keelte puhul, mida hiljem hakati nimetama bantu keelteks. Ta kordab taas usku, et muistne Egiptuse kultuur on olnud Aafrika kultuur.
herneid (väljendavad pisaraid). KIRSTU TÕSTMINE – vanasti viidi surnu lautsiga surnuaeda ja seal asetati alles kirstu. Panijad ei võinud olla pereliikmed. SURNU MAJAS (kombed) - töökeeld – algupäraselt täielik keeld, hiljem tööd,mis tegid häält). Ühtegi asja ei anta sellel ajal majast välja - surnu kuuleb südamekõrvadega. Hoiduti haua tükk aega varem lahtikaevamisest. KIRSTU PANUSED - isiklikud asjad (proteesid, prillid, kepp); leib-sool; kirglikul kudujal murti vardad rinna kohal pooleks, viinamehele pandi viin kaasa; raha – enamasti metallraha. Surnu asjad jagati tihti santidele (poolearulised, sõjas haavatud, tulekahjus vara kaotanud…). VÄLJA VIIMISE PROTSEDUUR - keegi ei tohi komistada; kirstu nurgaga vastu ei tohi kuskile lüüa (uus surnu peatselt majas. Nael löödi uksepakku või ukse kohale raudterariist. Väljaviimisel ei tohtinud maja tühjaks jääda. Süsi, vett hobuse jalge ette. Lasti püssi, et tekitada suurt kära
oma. See on minu ihu, ta ütleb. See sõna muudab ohverdatavad asjad...Õnnistuse vägi valitseb selle loomuse üle, kuna õnnistav loomus ise on muutunud. Missat juhitakse osaduses surnutega 1370 ....Olles osaduses ja mälestades Õnnistatud Neitsi Maarjat ja kõiki pühakuid, Kirik ohverdab armulauaohvri. Missa elemendid peavad olema kummardatud ja kantud rongkäigul 1418 Kuna meie Issanda kohalolek konsekreeritud elementides on kestev, peab ta olema austatud kirglikul teenistusel. 1378 Armulaua kummardamine. Missa liturgias me rõhutame oma usku Kristuse tõelise kohalolekuga leiva osakeste ja veini all, teiste viisid seas, nõtkutades põlvi või kummardades sügavalt, mis on märk Issanda jumaldamisest...kandes neid rongkäikudel, näidates neid ustavate pühalikule austusele. Kõik patud tuleb tunnistada preestrile 1493 Kui keegi soovib omandada lepitust Jumalaga ja Kirikuga, peab ta tunnistama preestrile