Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kirgiisid" - 5 õppematerjali

Islamimaad
24
ppt

Islamimaad

Surmad(tuhandates): 506 425 485 536 547 Ränne(1000 in.kohta): 5 3 10 0 0 Rahvuslik koosseis Peamised Afganistanis elavad rahvused: * pustud ehk afgaanid (umbes 38­40%, 5­6 miljonit): idas ja lõunas. * tadzikid (25%, 3­4 miljonit). * hesaarid (15­19%, 2­3 miljonit): riigi keskosas ja Kabulis. * usbekid (umbes 6­9%, 2 miljonit). * türkmeenid * aimakid * nuristanlased: idas * belutsid: lõunas * kirgiisid: Pamiiris. Keeled Levinumad keeled on pustu keel ja dari keel (riigikeeled); peale selle veel umbes 30 keelt ja murret. * dari keel (seda kõneleb umbes 50% elanikest) * pustu keel (umbes 35%) * usbeki keel * türkmeeni keel Asustus Kõige tihedamalt asustatud on riigi viljakas põhjaosa. Riigi poliitilise ja majandusliku keskme moodustavad alad pealinna Kabuli ning Pakistani piiri äärse Khyberi kuru vahel. Õigused

Geograafia → Geograafia
32 allalaadimist
Kõrgõzstani referaat
13
docx

Kõrgõzstani referaat

Seoses Mongoli impeeriumi tõusuga 13. sajandil migreerusid Kirgiislased lõunasse. Nende etniline rühm kujunes välja alles 15. sajandil. Mitmed turkmeeni rahvad valitsesid neid kuni 1685. aastani ning peale seda valitsesid neid kalmõkid. 19. sajandi alguses kuulus Kõrgõzstani ala Kokandi khaaniriigile. 1876. aastal liideti territoorium Vene impeeriumiga, mis kandis sellel ajal nime Kirgiisia. Venelaste ülevõtt õhutas mitmeid mässe tsaarireziimi vastu ning paljud kirgiisid lahkusid oma kodumaalt Afganistani. 1916. aasta ülestõusu mahasurumine põhjustas järjekordse kirgiiside migreerumise Hiinasse. Nõukogude võim kehtestati esialgselt 1919. aastal. 5. detsembril 1936 muudeti Kirgiisi Nõukogude Sotsialistlik Vabariik Nõukogude Liidu vabariigiks. 1920-nendatel aastatel Kõrgõzstani kultuurne, hariduslik ja sotsiaalne elu arenes märgatavalt. Kirjaoskus arenes suuresti ja standardset kirjakeelt tutvustati. Majanduslik ja

Geograafia → Geograafia
9 allalaadimist
Jules Verne biograafia
6
doc

Jules Verne biograafia

Pealegi asendus Verne'i optimism tema elu lõpupoolel hoopis pessimismiga, kuid tema viimased teosed on meil kahjuks vähem tuntud. Kõikidest puudustest hoolimata on Verne'i teosed väga põnevad, eelkõige muidugi noorte silmis. Teoste kirjeldused "Tsaari kuller" (Michel Strogoff) Nüüdse skaala järgi võib seda nimetada Venemaa vesterniks, kus "pahade" indiaanlaste asemel on salakavalad tatarlased ja kirgiisid, kes Siberis uut Kuldhordi luua tahavad, "heade" valgete asemel aga tsaari- ja impeeriumitruud venelased. Loomulikult ei puudu sellisest raamatust ka kaunis naine, kes oli kirjaniku tahtel pärit Baltimaadelt. "80 päevaga ümber maailma" (Le Tour du monde en quatre-vingts jours) Fantastikaelement selles raamatus puudub. Verne laseb oma tegelastel - 100% inglise dentelmenil Phileas Foggil, tema teenril Passepartout'l, agent Fixil ja nendega

Kirjandus → Kirjandus
23 allalaadimist
Venemaa asustus ja rahvastik
13
docx

Venemaa asustus ja rahvastik

Kalmõkid 183 372 Kumõkid 503 060 Lakid 178 630 Grusiinid 157 803 Juudid 156 801 Moldovlased 156 400 Korealased 153 156 Tabassaraanid 146 360 Tserkessid 124 835 Balkaarid 112 924 Türklased 105 058 Nogaid 103 660 Kirgiisid 103 422 Eestlasi elab Venemaal 17 875 inimest. Neist 7711 meest ja 10164 naist. 65% eestlastest elab linnas ja 35% maapiirkonnas. Erinevaid põlisrahvaid loendati üles Venemaal 47, mille alla kuulub 321 830 inimest. Inimeste arvult suuremaid, tuhande piiri ületavaid põlisrahvaid on kokku 9 (vt.Joonis ). Väikseima grupi moodustavad setod 123 inimesega. Joonis . Venemaa suuremad põlisrahvad Kokkuvõte

Geograafia → Maailma majandus- ja...
9 allalaadimist
Etnoloogia üldkursus
132
pdf

Etnoloogia üldkursus

• Läänemeresoome — liivlased, eestlased, vadjalased, soomlased, ingerisoom- lased, isurid, repslased • Saamid e Laplased — norras-rootsis-soomes kümnetes tuhandetes • Volga rahvad — ersa-mordvalased, mok˘sa-mordvalased, marid e t˘seremi˘sid • Permi keeled — udmurdid, sürjakomid, permikomid Altai keelkond 1. Türgi-Tatari rühm — türklased, tatarlased, ba˘skiirid, kasahhid, kirgiisid, usbekid, turkmeenid, aserid (kaukaasiast), dolgaanid, jakuudid 2. Mongoli rühm — mongolid, kalmõkid, burjaadid 3. Tunguusi-Mand˘zu rühm — evengid, eveenid, nanid, ult˘sid, mand˘zud (kirde Hii- nas, c´ a 4 milj) Semiidi-Hamiidi keelkond 1. Semiidi rühm — akadi, foniikia, heebrea, aramea keeled. P-aafr. edelaosas, kõik välja surnud. Araabia keel (kirjad 4. saj, levis eriti seoses islami levikuga) 2

Ajalugu → Ajalugu
22 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun