Kiptsakitest, asustasid Tuva regiooni Venemaal. Seoses Mongoli impeeriumi tõusuga 13. sajandil migreerusid Kirgiislased lõunasse. Nende etniline rühm kujunes välja alles 15. sajandil. Mitmed turkmeeni rahvad valitsesid neid kuni 1685. aastani ning peale seda valitsesid neid kalmõkid. 19. sajandi alguses kuulus Kõrgõzstani ala Kokandi khaaniriigile. 1876. aastal liideti territoorium Vene impeeriumiga, mis kandis sellel ajal nime Kirgiisia. Venelaste ülevõtt õhutas mitmeid mässe tsaarireziimi vastu ning paljud kirgiisid lahkusid oma kodumaalt Afganistani. 1916. aasta ülestõusu mahasurumine põhjustas järjekordse kirgiiside migreerumise Hiinasse. Nõukogude võim kehtestati esialgselt 1919. aastal. 5. detsembril 1936 muudeti Kirgiisi Nõukogude Sotsialistlik Vabariik Nõukogude Liidu vabariigiks. 1920-nendatel aastatel Kõrgõzstani kultuurne, hariduslik ja sotsiaalne elu arenes märgatavalt
13.Myanmar/Birma Naypyidaw 14.Bangladesh Dhaka 15.Bhutan Thimphu 16.Nepal Katmandu 17.India Delhi/ New Delhi 18.Sri Lanka Colombo 19.Pakistan Islamabad 20.Afganistan Kabul 21.Tadžikistan Dušanbe 22.Kõrgõzstan/ Kirgiisia Biškek 23.Usbekistan Taškent 24.Türkmenistan/Turkmeenia Ašgabat 25.Kasahstan Nur-Sultan 26.Iraan Teheran 27.Iraak Bagdad 28.Gruusia Thbilisi/Tbilisi 29.Armeenia Jerevan 30.Aserbaidžaan Bakuu 31.Liibanon Beirut 32
pealinn: Teheran Jaapan ametlik nimetus: Jaapan pealinn: Tky ~ Tokio Jeemen ametlik nimetus: Jeemeni Vabariik pealinn: Þan`' Jordaania ametlik nimetus: Jordaania Hasimiidi Kuningriik pealinn: `Ammn Kambodza ametlik nimetus: Kambodza Kuningriik pealinn: Phnom Penh Kasahstan ametlik nimetus: Kasahstani Vabariik pealinn: Astana Katar ametlik nimetus: Katari Riik pealinn: Ad-Dawh¸ah Kuveit ametlik nimetus: Kuveidi Riik pealinn: Al-Kuwayt Kõrgõzstan ~ Kirgiisia ametlik nimetus: Kirgiisi Vabariik pealinn: Biskek Küpros ametlik nimetus: Küprose Vabariik pealinn: Nikosia Laos ametlik nimetus: Laose Demokraatlik Rahvavabariik pealinn: Viangchan Liibanon ametlik nimetus: Liibanoni Vabariik pealinn: Beirut Lõuna Korea ametlik nimetus: Korea Vabariik pealinn: Sul ~ Soul Malaisia ametlik nimetus: Malaisia pealinn: Kuala Lumpur Maldiivid ametlik nimetus: Maldiivi Vabariik pealinn: Male Mongoolia ametlik nimetus: Mongoolia
Mõjutatuna sellisest Slaavi riikide kesksest võimujagamisest tulid Kesk-Aasia vabariigid omakorda kokku Turkmenistanis, et arutleda alternatiivse endiseid liiduvabariike ühendava organisatsiooni loomise üle. Seejärel toimus Alma-Atas kõigi endiste liiduvabariikide (v.a. Balti riigid ja Gruusia) ühine nõupidamine, kus vormistati lõplikult SRÜ sünd: 11 endist liiduvabariiki - Armeenia Vabariik, Aserbaidzaani Vabariik, Kasahstani Vabariik, Kõrgõzstani Vabariik (endine Kirgiisia), Moldova Vabariik (endine Moldaavia), Tadzikistani Vabariik, Turkmenistan, Ukraina, Usbekistani Vabariik, Valgevene Vabariik ja Vene Föderatsioon - allkirjastasid protokolli SRÜ loomise kohta. Sellega fikseeriti ametlikult NL-i kui impeeriumi lagunemine. Alma-Ata deklaratsiooniga (21.detsember 1991.a.) kinnitati valmisolekut koostööks erinevates välis- ja sisepoliitika valdkondades ning garanteeriti endise NL-i rahvusvaheliste kohustuste täitmist. Gruusia liitus SRÜ-ga 1993.a
(tuntud ka kui Belovezhskaja pushtsha kokkulepe). Mõjutatuna sellisest slaavi riikide kesksest võimujagamisest tulid Kesk-Aasia vabariigid omakorda kokku Turkmenistanis, et arutleda alternatiivse endisi liiduvabariike ühendava organisatsiooni loomise üle. Seejärel (21.detsember 1991) toimus Alma-Atas kõigi endiste liiduvabariikide (v.a. Balti riigid ja Gruusia) ühine nõupidamine, kus vormistati lõplikult SRÜ sünd: Armeenia, Aserbaidzhaan, Kasahstan, Kõrgõzstan (endine Kirgiisia), Moldova (endine Moldaavia), Tadzhikistan, Turkmenistan, Ukraina, Usbekistan, Valgevene ja Vene Föderatsioon - allkirjastasid protokolli SRÜ loomise kohta (Alma-Ata deklaratsioon). Sellega fikseeriti lõplikult NSVL-i kui sotsialistliku liitriigi lagunemine. Likvideeriti NSVL-i Ülemnõukogu ja teised institutsioonid. 25.detsembril 1991.aastal astus tagasi NSVL-i President Mihhail Gorbatshov. Alma-Ata deklaratsiooniga kinnitasid 11 endist liiduvabariiki valmisolekut koostööks
Lenini ordenit. 84 Sattus pärast 1916 aasta ülestõusu Hiinasse. 1917 naases. Töötas kuni 1921. aastani päevatöölisena. 1921 astub üldhariduskooli, siis veterinaariakooli, siis Biskeki Pedagoogilisse Kõrgkooli, mille lõpetab 1930. Esimene luuletus ilmus ajalehes ,,Erkin Too" 1924, esimene luulekogu aga 1931. Hiljem avaldas veel kaks luulekogu, 1930. keskpaigast hakkas kirjutama ka proosat. Tõlkinud vene klassikuid. 85 Sõidab koos nõukogude parteitöötajatega komandeeringusse Kirgiisia lõunarajooni. 86 Õppis 1929-33 Frunze Pedagoogilises Tehnikumis. Hiljem töötas erinevates ajalehtedes. Esimne luuleraamat ,,Hommikuluuletused" ilmus 1935. 87 Nupukas mees võidab mõistatamismängus khaani. 88 Jutustab ühest lahingust Kaukasuse pärast, milles osaleb peakangelane Dsapar. 89 A. Osmonovi luuletuskogu ,,Minu kodu" leidis 1950 sooja vastuvõtu (Fadeejev nimetas teda üheks paremaks nõukogude poeediks). Proosa
Tegemist oli plaani- ehk käsumajanudsega. Rasketööstuse arendamine. VLO, VMN. Kui VMN esialgu loodud selleks, et majandusabi sotsialismileeris majandusabi jagada, vastand Marshalli plaanile, hiljem muutus see sotsialismileeri omavahelise majandusliku koostöö organiks. NSVL Koosnes liiduvabariikidest, olid mõjusfääris olevad riigid. Liiduvabariike oli 15: Eesti, Läti, Leedu, Ukraina, Ukraina, Valgevene, Kasahstan, Moldova, Aserbaidzaan, Gruusia, Venemaa, Usbekistan, Tadzikistan, Kirgiisia (Kõrgõstan), Armeenia, Venemaa, Türgi. OLEKS PIDANUD KIRJUTAMA SIIA MIDAGI. NSVL eluolu pärast sõda tuleks vaadelda NSVL liidrite kaupa. Kõigepealt pärast sõda oli liidriks jätkuvalt Jossif Stalin, oli saanud kommunistliku partei etteotsa 1922, ja oli võimul kuni 1953. Pärast Stailinit oli 3 kuud võimul mees, kes partei etteotsa ei saanudki, L. Beria 1953. Beria võimuvõitluse käigus kõrvaldati ja 1953 juunist kuni 1964 oli kommunistliku partei peasekretär N. Hrustsov
annaabi.ee 
