“ „Lehed lang´sid,“ Kirjanik armastas vett. Ta kirjutas ojavulinast, Peipsi järvest, merest. „Üle vee“ J. Liiv on kirjutanud ka isamaaluulet. Isamaaluule on erinev, esineb nii väga kurba ja sünget, kui ka rõõmsamaid toone isamaa kohta. Kirjutas realistlikult. Armastus isamaa vastu oli ainuke, mis vaesel Liivil oli. „Eile nägin ma Eestimaad“ – selles luuletuses kirjeldab Liiv Eestit nagu ta oli: lagunenud hooned, ilmetud väljad ja võsa … Liivil kirgastub siiski poeetiline nägemus oma maa ja rahva püsimisest ning paremast tulevikust läbi musta mure ja kahtluste luuletuses "Kui tume veel kauaks ka sinu maa...". „ Ta lendab mesipuu poole,“ „Ma lillesideme võtaks,“ „Kahekõne“ Juhan Liivi kirjutas isiku-ja mõtteluulet. Näiteks „Helin“ see, mida kirjanik nimetab helinaks on huvi ja lootused elult. Juba väikese poisina tundis ta rõõmu ja nautis elamist ning elu avastamist. Teda tabab aga elutraagika – noorusea
Raamatu peaateemaks on armastus Laura vastu ning see algatas uusaegse lembelüürika. Kohtumine noori kauni Lauraga muutiski poeedi elusamal kombel, nagu Beatrice mõjutas Dante loomingut. Laurast saigi tema muusa, keda ta paljude aastate kestel oma värssides ülistas. Alguses tähendab armastus Petrarcale armastatu rituaalset jumaldamist, igavest ja muutumatut, pärast Laura surma valitseb aga lauludes meeleheide ning kurbus, mis aja jooksul kirgastub. Kuigi Petrarca oli tugevasti trubaduuride luule ja uue maheda stiili luuletajate mõju all, pole armastatu talle mingi 'ingel-naine' (donna angelicata), vaid kehastab juba renessansiaja maise naise eluideaali ja humanistlikke voorusi, nagu näiteks kuulsust, mida sümboliseerib Laura nimigi, tuletatud sõnast lauro (loorber). Armastusluule biograafiline tõlgendamine on üsna levinud tegelikult pole teada, kas kõnealust Laurat olemas oligi. Boccaccio, Petrarca esimese
Sel juhul on tervis tegelikult tõugatud viimasele kohale isiklikus väärtuste skaalas. Seega on vaid kaks küsimust: 1) kas peame lugu oma tervisest, 2) kas otsustame ise oma 24 tunni kasutamise üle või allume olude ja asjade ülemvõimule. Lõpuks mõelgem, kui paljudel päevadel too pooltunnike kaob lihtsalt ja mõttetult. Pealegi, kui olete juba vilunud harjutaja, siis taipate, et mõõdukaid kehalisi harjutusi sooritades on mõnus mõelda. Pole harv, kui seepuhul kirgastub tõsise probleemi lahend. Kui reisile lähete võtate hambaharja kaasa. Kuid ka teie keha vajab igapäevast hoolt. Seepärast pange tingimata ka jooksukingad kohvrisse! 3. Aeroobharjutused. Kui sihtmärgiks on liikumisvaeguse kõrvaldamine pole harjutuste-tegemiste valikul määravat tähtsust. Olukord muutub, kui seame sihtmärgiks preventiivse mõju kahandamaks haiguse
Kui lasta pilgul libiseda silmadelt huultele ja huultelt õrnadele, ent tahtejõulistele kätele, siis võib tunda tema välises kujus kogu tema olemuse sisemist rikkust ja vastuolulisust. Seepärast pole ka imestada, et Giocondat hakati nimetama mõistatuslikuks. Poolfantastiline maastik pruunjasroheliste paljaste kaljude ja loogelise raja ning sillaga ei kujuta endast ainult tagaplaani, vaid näib edasi andvat maali vaimset atmosfääri, mille unelevalt udusest ruumist kirgastub Mona Lisa kuju. "PÜHA ÕHTUSÖÖMAAEG": See maal kujutab Piibli järgi Kristuse ja tema 12 jüngri koosviibimist, kus Kristus teatab, et nende hulgas on äraandja. Iga jünger reageerib õpetaja vapustavale teatele oma temperamendi ja iseloomu kohaselt. Iga nägu on eraldi psühholoogiline portree, mis siiski ei riku kompositsiooni terviklikkust. Kõikide detailide- figuuride asendi, perspektiivi, valgusevarju jms kasutamine tundub täiesti loogilise ja kaalutletuna, väga loomulikuna
Ahimsa vägivallatus, mittetapmine. Budism nõuab absoluutset patsifismi. Patsifismis võib minna jaburuseni näiteks dzainismis, kus mungad kannavad valget rüüd, mõned käivad alasti. Sellistesse äärmustesse budism ei lähe. Siiski tuleb hoiduda vägivallast. Buddhal ei läinud elus kuigi hästi. Tema sugulane arvab, et ta peaks juba vanaduse pärast kõrvale astuma. Devadatta tegi Buddhale kolm tapmiskatset. Budistid usuvad, et ta on viimane olend, kes kirgastub. Buddha õpilaste seas on kõige rohkem kaupmehi, preestreid ja valitsejaid suhteliselt vähe. Tema elu lõppeb suhteliselt õnnetult. Jäänud vihmaperioodi ajaks kloostrisse jõudmisega hiljaks, sööb midagi sobimatut sepa juures, saab düsenteeria, jõuab Kusinagarasse, kus ta läheb nirvanasse. See on parinirvana, pikendatud nirvana. Esimene asi, mis saabub, on paanika. Toimub esimene mungakogu. Buddhale korraldatakse matused. Valitakse põletamine,
jne.. ss buda mõtleb ja ei taha seda, kuna tahab seda teistele ka õpetada. Paneb liikuma dharma ratta. 8 kodaraga ratas. Ülejäänud elu kõnnib mööda indiat ringi ja kogub endale õpilasi. Loob oma mungakoguduse – Sangha. Buddha, dharma, sangha – kolmeks kalliskiviks. Buda käib ringi ja jutustab. Täiustab kloostri reegleid ja õpetusi. Sureb ära 82a. Mõningad tema järgijad muutuvad rahutuks. Devadatta- kõige halvem inimene. Kõige viimasena kirgastub tema. Buda jääb vihma kätte, ss saab kuskil süüa mis ta sisikonna sassi lõi. 4 üllast tõde: kõik siin maailmas on kannatus- duhkha; kannatuste põhjuseks on elujanu – trsna; kui lakkab elujanud, ss lakkab ka kannatus. Nirväna- kõik pidi kaduma , nagu nips ja läinud. Vaade ja püüdlus- saadakse budismist aru; kõne, tegu ja eluviis- jälgitakse igat asja, tegu ja mõte kõik loeb. 9
Haigestus verisesse düsenteeriasse vms. Kusinagaras hakkas mediteerima, süvenes sellesse, jätis õpilastega hüvasti ja läkski nirvaanasse(suri ära). Devadatta, tema sugulane, üritas Buddha kogudust kätte saada. Üritas 3 x teda isegi mõrvata: 1)veeretas kivi kaela, jalg olevat viga saanud 2)saatis metsiku elevandi kallale 3) kaks salamõrvarit tungisid Buddha onni, kuid väljusid sealt munkadena xD Legend: Devadatta peab olema viimane olend, kes kunagi kirgastub. Buddha õpetus: See meenutab meditsiinilist teksti, aga sisaldab nelja tõde: · Kogu eksistents on kannatus (ükski nauding pole igavene) · Kannatusel on konkreetne põhjus trisna (janu) elujanu; freudistlik tung; ehk kannatame, kuna soovime midagi. · Kui enam trisnat pole, lakkab ka kannatus. · See vaibumine saab toimuda vaid nirvaanas. Nirvaana -sanskriti k küünla ärapuhumine; selles olekus meid lihtsalt enam ei ole; totaalne surm.
annaabi.ee 
