Tuumaenergia Tuumaenergia tekkimine ja selle kasutamine maailmas Tuumade lõhustumise tagajärjel vabanev energia. Ei eraldu CO2. Tuumaenergia Eestis Asukoht:SuurPakri, Keibu lahe äärne ala, Telise neem, Letipea poolsaare kirderannik, Türsamäe klindipealne platoo või Viivikonna karjäär . Tuumaenergia Eesti lähisriikides Leedu: Ignalina tuumaelektrijaam. Soome: Kokku 4 reaktorit, 2 erinevas kohas. Ideest tuumajaamani Mida arvad sina tuumaenergiast? Tänan kuulamast! Küsimusi? Kasutatud marerjal http://www.epl.ee/artikkel/458847 http://www.tuumaenergia.ee/index.php?id=75 http://www.tuumaenergia
Linnastumine e. Urbaniseerumine on linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus. Linnastumisega kaasneb linnade kasv ja elanike linna kolimine. Linnade kasv on aeglasem arenenud maades ja kiirem arengumaades. Linnastu e. aglomeratsioon-(Funktsionaalselt) kokkukasvanud lähestikku asuvad asulad ja linnad(suurimate linnastute vahe raadius on u. 100km) Hiidlinn e. Megapolis- kokku kasvanud linnastud(Ameerika kirderannik(Boshwash). Eeslinnastumine e. Suburbanisatsioon- inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulik joon inimeste suurlinnadest välja linnade lähedusse.Vastulinnastumine-e. Kontraurbanisatsioon- väljaränne suurematest linnadest(linnastumist kaugematesse piirkondadesse).Globaalne võrk-üle maailma tihedate ärisidemetega seotud hiidlinnade ärikeskuste võrgustik. Ülemaailmastumine-linnade ülikiire kasv,mille puhul linna järjest suurenevale
India AMEERIKA 1498 Vasco da Gama India Portugali kuningakoda, rajas sõjalisi tugipunkte, 1519-22 Fernando de I ümbermaailmareis Hispaania- meretee Indiasse Magalhaes Kolumbus: · I reis - Santa Maria, Pinta, Niña · II reis 17 laeva, 1200 inimest. · III reis Trinidad ja Lõuna-Ameerika kirderannik, 8 laeva, 300 meest, 50 naist Hispaanias Kolumbus arreteeriti, uuriti tegevust Vespucci · Amerigo Vespucci jõudis Amazonase jõe suudmesse · Tunnistas esimesena et tegemist on uue maailmajaoga Uus Maailm, Amerigo - Ameerika · Väin Atlandi ookeani ja Vaikse ookeani vahel jäi leidmata. · 1513 avastati, et teisel pool Panama maakitsust on ookean. (Magalhaes 1519-22). Hispaania rahastas I ümbermaailmareisi 5 laeva, üle 200 mehe
Kuid igas vaatlusjaamas saab vaid öelda, kui kaugel sellest maavärin toimus. Täpset suunda määrata ei saa. Nii saadetakse igast vaatlusjaamast välja pilt, millel kujutatakse maavärina kaugust ringikujuliselt ümber jaama. Kui kõrvutada kolme vaatlusjaama andmeid maakaardil, saame pildi, millel kolm ringjoont kattuvad. Selles kohas asuski maavärina kolle ehk epitsenter. Orkaan Orkaane on kõige tihedamini troopika aladel. Ameerika kirderannik on piirkond mida tabavad väga tihti orgaanid. Orgaanid tekitavad suuri hiidlaineid. Orkaan tugevneb, siis kui ta satub sooja mere kohale. Maismaa kohal hajub ta kiiresti. Eestisse pole ühtegi orkaani veel jõudnud. Kui orkaan on piisavalt tugev, siis eristub see ala selgelt ülejäänud orkaanist ja seda nimetatakse orkaani silmaks. Orkaani ülejäänud osa on täiesti pilves, aga silmas on taevas selge. Orkaani ülejäänud osas puhuvad ülitugevad tuuled, aga silmas valitseb tuulevaikus
2. Vaesus ja maapuudus (nt. Lõuna-Itaalias) 3. Vähemusrahvaste tagakiusamine (usuline, keeleliskultuuriline, nt. Venemaa juudid ja poolakad) 4. Isiklikud põhjused (probleemid eraelus) 5. Ameerika võimalused: kullapalavik, tasuta põllumaa andmine Kaug-Läänes (1862- 90), kõrgem elatustase .... Ameerikas kiire maj. Kasv Immigrantide elu 19.saj. II poolel · Nad väldivad lõuna osariike, kuna seal ei ole töökohti · Tippsihtpunktid: kirderannik (Mass., NY) ja Kesk-Lääne tööstuslinnad (nt. Chicago) ja Kaug-Lääne alad · Koondumine oma linnaosadesse: juudid Manhattanil 1916 60% mustanahalised Harlemis 1920: 98 % , Finntown 10 000 jne. (NY-s 50 % on uues immigrandid): mh omakeelsed lehed, seltsimajad, toiduärid · Nt. Põhjamaalased koonduvad minnesotasse, kus on harjumuspärane kliima · 20.saj. alguses 25-30% ameeriklastest on I-II põlvkonna immigrandid ·
Loomulik iive on olnud viimastel aastatel pidevalt positiivne. Linnarahvastik moodustab 89% (2005). Suurbritannia rahvastikust on 29% anglikaanid, 17% muud protestandid ja 11% katoliiklased, 41% ei seo end ühegi usuga. Suurbritannia hõlmab peale Suurbritannia saare ja Iiri saare kirdeosa ka rannikumere väiksemaid saari, Euroopa mandriosast eraldavad teda Calais' väin ja Põhjameri. Saarte rannajoon on tugevalt liigestatud, Sotimaa läänerannik ja Iirimaa kirderannik on tüüpilised fjordrannikud. Suurbritannia saare kesk- ja lõunaosas ulatuvad kaugele sisemaale jõgede lehtersuudmed. Briti saarte pinnamood on vahelduv: Suurbritannia ida- ja kaguosa on tasandikuline ja põhja- ja lääneosa aga mäestikuline. Põhja-Iirimaa pinnamood sarnaneb Sotimaa omaga. Briti saared on Euroopa merelisima kliimaga alad. Talv on suhteliselt soe ja suvi jahe, ilmastik on väga muutlik, püsivat lumikatet tekib vaid Sotimaa mägismaa kõrgeimates osades