· Troopiline õhumass kuiv ja palav. · Ekvatoriaalne õhumass niiske ja palav. Õhuringluse skeem paberil! Õhuringlust mõjutab: · Coriolisi jõud (tekib Maa pöörlemisel) õhk kaldub põhjapoolkeral paremale lõunapoolkerale vasakule. · Mere ja maapinna erinev soojenemine ja jahtumine · Reljeef Tuuled · PASSAADID püsivad, ekvaatori suunas puhuvad tuuled. Põhjpoolkeral kirdepassaat, lõunapolaarkeral kagupassaat. · MUSSOONID sessoonsed tuuled, mis tekivad mere ja maa erinevast soojenemisest ja jahtumisest · LÄÄNETUULED parasvöötme 40 kraadi 60 kraadi laiustel puhuvad tuuled. Kohtuvad poolustelt tulev külm ja 30 kraadi tulev soe õhk. Tsüklonid ja antitsüklonid · Kujutavad endast õhukeeriseid · Kujunevad õhurõhu erinevuste tulemusena
vahel. Globaalne õhuringlus:atmosfääri üldine tsirkulatsioon, tähendab suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsivat süsteemi, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Õhuringlust mõjutab: Coriolisi jõud (tekib Maa pöörlemisel): õhk kaldub põhjapoolekeral paremale ja lõunapk-l vasakule; mere ja maapinna erinev soojenemine ja jahtumine; reljeef. Passaadid: püsivad, ekvaatori suunas puhuvad tuuled, põhjapk-l kirdepassaat, lõunapk-l kagupassaat. Mussoonid: sesoonsed tuuled, mis tekivad mere ja maa erinevast jahtumisest ja soojenemisest. Läänetuuled: parasvöötme 40o-60o laiuskraadidel tekkivad tuuled, kohtuvad poolustelt tuleva külma õhuga ja 30o tuleva sooja õhuga. Talvemussoon puhub mandrilt ookeanile(kuiv, langevad õhumassid), suvemussoon ookeanilt mandrile (niiske, tõusvad õhuvoolud). Mussoonid tekivad: suur euraasia manner jahtub talvel tugevasti, selle keskosas tekib
Madalrõhuala – piirkond, kus on ümbritsevast madalam õhurõhk. Seal valitsevad tõusvad õhuvoolud. Neis tõusev õhk jahtub, seetõttu seal olev veeaur kondenseerub, tekivad pilved ja sademed. Talvel on ilm pilvine, pehme, sajab lund või lörtsi, suvel pilvine ja sajune. Passaadid – 30. Laiuskraadidelt ekvaatori suunas puhuvad alalised tuuled. Maakera pöörlemise tõttu puhuvad põhjapoolkeral kirdest edelasse, nim. kirdepassaat; lõunapoolkeral puhuvad kagust loodesse, nim. kagupassaat. Polaarjooned – mõttelised jooned gloobusel, kus saab esineda polaaröö ja –päev. Asuvad 66,5 N ja 66,5 S, Põhjapolaarjoonel on polaarpäev suvisel pööripäeval, polaaröö talvisel pööripäeval; lõunapolaarjoonel täpselt vastupidi. Mida poolusele lähemal, seda kauem need nähtused kestavad. Poolustel kestavad polaaröö ja –päev 6
Tekib seepärast, et maismaa ja merisoojenevad erineva kiirusega ning erineval määral. (suvel: merelt maale. talvel: maalt merele) Isobaar on joon, mis ühendab samasuguse õhurõhuga kohtasid Isoterm on joon, mis ühenda samasuguse temperatuuriga kohtasid Fontaalpind on koht, kus Maal soe ja külm kohtuvad Atmosfääris valitsevad tuuled o Polaarne idatuul o Läänetuul o Kirdepassaat o Kagupassaat o Läänetuul o Polaarne idatuul Mägi soojeneb ülevalt alla Orutuul tuul, mis mööda mäenõlva üles puhub (Päike soojendab orgu, kõrgemal olev jahe, tihe õhk ei lase soojal õhku otse üles ning soe õhk hakkab mööda mäenõlva üles keerlema) Soojus vahetus: tuulte liikumine, mis paneb hoovused tööle
ja 60-ndatel laiustel sooja ja külmaõhu kokkupuutealal, kus tõusevad õhuvoolud kaldivad Corolisi jõu mõjul oma esmasest kursist kõrvale. Sooja ja külma õhumassi temperatuuride erinevus põhjustab kuni 100m/s puhuvaid tuuli. Jugavoolude looked määravad tsüklonite ja antitsüklonite liikumise ja paiknemise. Tsüklon madalrõhualaga õhukeerised. Antitsüklon on kõrgrõhualaga õhukeerised. Maakera troposfärris valitsevad tuuled : · polaarne idatuul · läänetuul · kirdepassaat · kagupassaat · läänetuul · polaarne idetuul Püsivad tuuled : · passaadid püsivad tuuled ekvaatori ümbruses ja 30 laiuskraadide vahel, ekvaatori poole kõrgemalt rõhualalt madalamale rõhualale. Aasta ringselt.. · Läänetuuled · idatuuled Kohalikud tuuled: · mussoonid tuuled, mis puhvad suvel ja talvel vastupidistes ilmakaartest. Suvel: niisked mussoonid, talvel: kuivad mussoonid. Maismaa ja ookeani erinev soojenemine
horisontaalsuunaline liikumine) Gradientjõu suunast põhjapoolkeralt paremale ja lõunapoolkeral vasakule Gradientjõud on tekkinud õhurohkude erinevusest ja paneb õhu liikuma kõrgema rõhuga alalt väiksema rõhuga alale (difusioon) Maapinna hõõrdejõud mõjutab tuule tugevust, hõõrdumise vähenemise tõttu kasvab tuule kiirus kõrguse suurenedes 1. Polar high - Polaarne idatuul 2. Westerlies - Läänetuul 3. Northeast trade winds - Kirdepassaat 4. Southeast trade winds - Kagupassaat 5. Westerlies - Läänetuul 6. Polaarne idatuul Mussoonid ...sesoonsed tuuled - Puhuvad 15-20° kraadide vahel - On tuuled, mis puhuvad suvel ja talvel vastupidistest ilmakaartest - Tekivad maismaa ja mere erineva soojenemise ja jahtumise tõttu - Hästi välja kujunenud Aasia kagu- ja lõunaosas 1. Talvemussoon - Puhub mandrilt ookeanile (manner - kõrgrõhkkond, ookean - madalrõhkkond)
Mõju kliimale · Tõstavad temperatuuri · Alandavad · Soodustavad temperatuuri sademete teket · Ei soodusta sademete teket HOOVUSE LIIGID TEKKE ALUSEL: I TRIIVHOOVUSED ehk TUULEHOOVUSED- tekivad püsivalt ühes suunas puhuvate tuulete mõjul Püsivad tuuled: · KIRDEPASSAAT põhjapoolkeral KIRDEPASSAATHOOVUS- (Golfi hoovus, Põhja- Atlandi hoovus) · KAGUPASSAAT lõunapoolkeral · Hoovused liiguvad ringlevalt · Hoovused- ammendamatud energiaallikad 29. selgitab mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel; toob näiteid inimtegevuse mõjust rannikutele; RANNIKUPROTSESSID Mitmete tegurite mõju rannikutele ( tv. lk. 58 ül. 3) Tegur Mõju rannikule
piikonnast teise. Passaadid Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled (puhuvad 30 laiuskraadide vahel). Ekvaatoril on kõrge temperatuur ja madal õhurõhk. Õhuvool tõuseb , liigub pooluste poole, jahtub laskub, satub kõrgrõhualale ja suundub ekvaatori poole (kui madale rõhuga alale) tagasi. Nii puhuvadki tuuled ekvaatori suunas ja neid nimetatakse - passaadid. Maa pöörelimese tõttu umber oma telje saavad nad kalde, hakates puhuma põhjapoolkeral kirdest (kirdepassaat) ja lõunapoolkeral kagust (kagupassaat). 2) Parasvöötme läänetuuled Puhuvad 60-ndatel laiuskraadidel. Meie oleme siin! Osa 30. laiustel (kõrgrõhuala) laskunud õhust liigub pooluste suunas (teine osa läks ekvaatori suunas passaad kuna seal on ka madalrõhuala)ja kohtub 60-ndatel laiuskraadidel pooluste poolt tuleva külma õhuga. Maapinnal kaldub maa pöörlemist tõttu paremale tekitades läänetuule. Paapinnal hõõrdumise tõttu on ülekaalus edelatuuled
annaabi.ee 
