jpg 15.04.2012 http://www.stnicholascenter.org/pages/my-kind-of-santa/ 15.04.2012 Ta sai tuntuks oma suuremeelsuse tõttu, ta toetas abivajajaid, armastas lapsi, muretses meremeeste ja laevade pärast. Õigeusu kirikus on Püha Nikolaus Kristuse ja neitsi Maarja järel Venemaa armastatuim pühak ja patroon. Eestis on talle pühendatud ViruNigula ja LääneNigula kirik, samuti on talle pühitsetud kirikuid Tallinnas, Pärnus, Haapsalus, Põltsamaal ja Kirblas. Ta suri 6.detsembril. Kaks korda aastas, 6.detsembril ning 9.mail tähistatakse Püha Nikolause mälestuspäeva nigulapäeva. Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Nikolaus http://orthodoxws.com/austin/images/icons/st_nicholas_m yra_500.jpg http://www.stnicholascenter.org/pages/whoisstnicholas/ http://www.stnicholascenter.org/pages/mykindofsanta/
sisse. Püha Nikolaus sündis 3. sajandi lõpus Väike-Aasias (Ida-)Rooma impeeriumi Anatoolia piirkonnas Myra linnas. Anatoolia tähendab vanakreekakeeles Päikesetõusumaa. Temast sai Myra piiskop. Nii jäljendab jõuluvana riietus paljuski piiskopirüüd. Püha Nikolausist pärinebki nn. Jõuluvana isik. Eestis on Püha Nikolausile pühendatud Viru-Nigula ja Lääne-Nigula kirik, samuti on talle pühitsetud kirikuid Tallinnas, Pärnus, Haapsalus, Põltsamaal ja Kirblas. Minu meelest on Niguliste kirik meeldejääv ja võimas, selles on palju valgust ja ega selle kõrguse ülegi kurta ei saa. Väljast poolt vaadates on iga kirik lihtsalt kirik, kuid kui seest poolt vaadata siis võib leida sealt väga hinnalisi ja ainulaadseid mälestusi minevikust. Niguliste kirikus on hulgaliselt kultuuriväärtusi nagu näiteks maal "Surmatants", mis on elanud üle mitmeid rüüstamisi. Sellel maalil on väga
temale pühendatud kirikut ega kloostrit. Ta oli suur heategija: neitsite, meremeeste, 5 vangide, kaupmeeste, pagarite ja laste kaitsja, kes jagas neile kingitusi jõuluajal. Kaks korda aastas, 6. detsembril ja 9. mail tähistatakse Püha Nikolause mälestuspäeva, nigulapäeva. Eestis on Püha Nikolausile pühendatud Viru-Nigula ja Lääne-Nigula kirik, samuti on talle pühitsetud kirikuid Tallinnas, Pärnus, Haapsalus, Põltsamaal ja Kirblas. Legend: Vaesel mehe oli kolm tütart. Ta ei saanud neile anda kaasavara ega seega neid mehele panna ja otsustas tütred lõbumajja saata, kuigi raske südamega ja selle üle kaevaldes. Nikolaus, kes asjast kuulis, viskas kolmel järjestikusel ööl aknast sisse kolm kullakotti ja päästis tüdrukud. (Lastelegendis on lõbumaja ähvardus välja jäetud ning kottide asemel on kolm kuldmünti, mis tüdrukute ahju ääres kuivavate sukkade sisse kukkusid
Linnamoe mõjud suurenesid märkimisväärselt (puuvillane vabrikuriie, ostetud pitsid, mustrid moelehtedest). Uute rõivastena ilmusid meestel ja naistel vestid (liistikud) ning kerge ülerõivas (meestel vatt,naistel kampsun). Naiste kampsuneid ja liistikuid hakati tegema linlaste eeskujul liibuva piha ja seesidega (üleni või rühmiti volti seatud riideriba kampsuni allääres). Üleminek linnapärasele riietusele kulges eri paigus erinevalt. Lihula- Kirblas tikitud seelikud, Põhja-Eestis, eriti Virumaal ja Tallinna ümbruses liibuva piha ja kahara seelikuosaga kaapotkleit. Läänemaal hakati kandma ka põikitriibulisi ja ruudulisi seelikuid. Seelikuvolte hakati sisse pressima kuumade leibade abil. Kihnus läksid moodi sitsrätid, -põlled ja -jakid. Samuti linnakultuuri mõjul sai leinavärviks valgest must. Suririided olid aga ikka veel valged. Pärimuste kohaselt pidi pulmasärgist saama surisärk.
Deluviaalsed liivakas-savikad setted. Gravitatsioonilised rusukalle. 13 Pleistotseeni pinnavormid Liustikutekkelised ehk glatsiaalsed pinnavormid Silekaljud ehk ,,oinapead" liustiku poolt peaaegu voolujooneliseks lihvitud kaljud. Jää tulekupoolne nõlv on tavaliselt lauge ja sile, vastasnõlv järsk ja ebatasane. Eestis on silekaljud ehk kaljuvoored Jaagarahu lademe avamusel (Siluris). Nt. Kirblas, Lihulas, Saleveres jne. Kulutusnõod ovaalsed või piklikud enam-vähem suletud nõod, mida jää on liikudes sügavdanud. Jäävad jäätekkeliste kõrguvate pinnavormide vahele või lähedusse. Kulutusvagumused - pikemad ja avatud otstega orulaadsed pinnavormid, nt Peipsi ja Võrtsjärve nõgu. Jääkriimud mandrijäässe jäänud teravate kivide tekitatud. Kivid liikusid koos jääga mööda aluspõhja pealispinda.
harilikult alla 1 km. Merepoolne nõlv on vastasnõlvast laugem. Silmusjas maasäär – moodustunud rannajoone käänukohtades, käänduvad maismaa poole (kus madalam meri). Nt. Mihkli maasäär; Põiksäär – tekkinud setete pikirände tulemusena, kus nende tekkekohaks on tavaliselt loodetormidele avatud kitsad merelahed. Nt. Iru ja Kroodi põiksääred; Nooljas maasäär – kujunenud kahepoolse pikirändelise settevoolu toimel, saarte taha “sabana”. Nt. Kirblas; Tombolo – on kas kaht saar või saart ja mandrit ühenda rannakuhjevorm. Nt. Toopea kõvik ühines mandriga tombolo abiga. Rannabarrid on algselt tekkinud liivasel rannanõlval vee all rannajoonega paralleelsete liivavallidena (veealused barrid), mida lained kannavad mere põhjas ranna suunas. Kõrgenemisel ulatuvad nad üle merepinna (saareline barr) ning jäävad lõpuks mere taandumisel kuivale. Valdavalt on nad kujunenud tugevate tormide vaibumisjärgus keskmisest rannajoonest veidi
annaabi.ee 
