Ta pidi minema pooodi süüa ostma, et ta saaks õhtusööki valmistata. Ta valmistas iga päev ise söögi. Tol õhtul kui ta oli poodi läinud ta enam koju ei tulnud. Kui Magnus koolist koju jõudis ehmatas ta ära, et Leffe kodus pole. Ta ei osanud aga midagi hirmast veel oodata. Ta ootas senikaua kuni ema koju tuli. Kui ema koju jõudis olid õlemad murelikud. Nad ootasid pikka aega, et Leffe koju tuleks või kasvõi helistakski. Vahepeal mõned korrad telefon heliese, aga Leffest ei olnud kippu ega kõppu. Kolmandal päeval lõpuks Leffe helistas. Ema oli leffe jutust aru saanud, et ta oli purjus. Lefe lubas kohe koju tulla, aga seda ei juhtunud. Ta laekus koju alles nelja-viie päeva pärast. Siis ta tõi põhjenduseks, et ta ei saanud kohe koju tulla, sest ta ei julenud ja selleks ta võttsi veel paar pudelit viina. Pärast seda oli ta omadega päris jännis. Ta jäi sinna magama ja ta ei suutnud koju minna. Kui ta lõpuks oli oma koju kuidagi
Öö neisse poeb ja hangub mustaks malmiks, vaid kaarnakrooks neil kajab hauasalmiks. (Jõesaar, Muru 1982: 170) Ja olgu öö kuitahes pikalt pime- sa otsaeest ei pühi oma nime. (Alver 1989: 483) Öötaevas on vaikne ja pilve alt kuu vaatab su näkku nii heledalt. (Alver 1989: 332) Pilvi all iga vares ju kraaksub aegade lõppu, kuid Eesti luuletares pole kuulda ei kippu- kõppu. (Jõesaar, Muru 1982: 172) Selles kirjus ilmas, taevas aita, võib nii kergelt leida, mida laita. (Alver 1989: 264) Lõppude lõpuks polegi vajalik olla keegi või miski- veena magedaks lahtub kõik asjalik, mõte on kangem kui viski. (Alver 1989: 269) Hirm ikka läbib nõelana mu rinda. (Alver 1989: 467) On päris kindel: jalge alla jääb sulle tuge liiga vähe,
osade jaoks liiga raske, ega siis kõik inimesed pole nii targad. Gümnaasiumis nõutakse palju ja sellega kaasnevad pinge ja stress, mis vaevavad tihti õpilasi ja osad lihtsalt ei pea sellele vastu. Nagu Albert Einstein kunagi ütles: ,,See on ime, kui pärast kooliharidust on inimesel uudishimu." Mõndasid õpilasi paneb koolist lahkuma kehv keskkond. Küll on halvad suhted kas kaasõpilastega või/ja õpetajatega. Kui kellegiga koolis läbi ei saa, ega siis ei kippu sinna minema ka. Aga mis põhjustab halbu suhteid, võib ka lihtsalt nii olla, et teised suhtuvad eelarvamustega uutesse klassikaaslastesse ja see mõjubki halvasti. Õpetajatele ei pruugi lihtsalt mõni õpilane meeldida ja sellepärast käitutaksegi ebaõiglaselt. Viimasel ajal on noored jätnud gümnaasiumi pooleli raha pärast. Tahetakse minna hoopis tööle ja raha teenida, mitte koolis istuda. Kuna Eestis on palju vaeseid peresid siis osad ei saagi lubada gümnaasiumis
Koju judes saab Ann teada,et kohe peale seda kui nad lahkusid,kutsuti lrmi prast politsei.Politsei konfiskeeris ka kaamera,millega oli filmitud ''triipu panemist'' ja muid asju.Ktlin kardab,sest ka tema tegi narkot ja see vis lindile jda.Kuid ta emale helistati.Gregor hakkab Reenat kahtlustama,sest hotelli admin poleks kutsunud,sest ta lasi alaealised hotelli.Ja Reenal oli ka phjust.Jrgmine pev palub Ann isalt abi seoses Gregori riga.Isa annab vajatud abi,kuid peale seda ei ole Gregorist kippu ega kppu.Ktlin pgeneb kodunt,sest peale seda narko vrki ta ema ja kasuisa mnitavad teda ning sdistavad Jaanuse rahakotti kadumises.Anni ema ritab aidata ja kutsub Ktlini ema ning tdi Keeside(Anni pere)juurde.Jrgmine pev lheb Ann Gregori ukse taha.Gregorit ei ole,kuid ta kasuema tahtis rkida.Ann saab teada,et Gregor on koguaeg valetanud enda kasuvanemate kohta,Reena kohta ja ka kige lejnu kohta.Teisipeval kella kolmeks peab Ann minema politseisse.Ka sealt tuleb
Raha ei raatsinud leidjale näidata, vaid peitis kohe suhu, lootes mind ainult endale hoida.“ (lk.105) Kuid rehepapi kavalusega õnnestus katk siiski katk hävitada, rehepapp viskas sea tulla ning katk hävis. Kas ühe ahnus on hukatuseks kõigile? Aidamees kuulis, kuidas Sorgu Mall metsa laulab ja laulu vahele kuulis ka kõlinat, mis tähendab rahapada. Oskar oli kõlinast vaimustuses, et jooksis kohe metsa raha otsima. „Kui juba hämarduma hakkas ning aidamehest polnud ikkagi veel kippu ega kõppu, ajas Mall kasuka selga, pani mütsi pähe ja sumpas metsa.“ (lk. 140). Mall otsis metsas oma meest, kuni kohtas külmkinga. Külmking pidi inimesi hirmutama ja neile surma tooma, kuid Mall siiski küsis temalt abi. Külmking teadis, kus Oskar on, kuid koha ette näitamiseks nõudis Malli sündimata last omale. Mall oli nõus, sest tema mees oli külmas metsas ja surmasuus. Mall leidis Oskari ja vedas ta koju. Külmkingaga oli tal kokku leppe, et annab selle, mis tal rinna all
" Selleks vaid siitilma õnnikud rahvariiki rajavad laia, et saada põllule sõnnikut 15 ja kohvi juurde saia. 9 Kas minna gangsteriks või vapsiks või seada kaela ümber nöör? On ammu vahetatud napsiks mu saapad, kuub ja padjapöör. Mu hingeõilsusega tülli on sööstnud nälg ja maokatarr. Kes luua nüüd veel võib idülli, naiivne pühak on või narr. 10 Pilvi all iga vares ju kraaksub aegade lõppu, kuid Eesti luuletares pole kuulda ei kippu-kõppu. Unerohtu vist keegi sääl jagab, mis leevendab iga krambi, sest kogu poeetkond magab ümber kustunud lambi. 11 Kui pühvlikari, kes ruttamas joomale - nii paiskub hulkade jõõr. Koomale tõmbub äikesepilvede sõõr. Piksevarrastada viimne kui maja! Sest igas pätis ja pükstepressijas võib äkki ärgata Lunastaja - Messias! 12 Hädalipp kas vinnata varda või alandlik selga küür? Ei! Kõhklejad kõik üle parda ja kindlamalt pihku tüür! Trotsides katastroofi
varitsesid teda ja tegid tal elu kibedaks. Ja ta ütles, et tal rottide ja madude ja käiakivi pärast polnud enesel voodis ruumi; ja kui oligi, siis ei saanud magada, sest kõik seal elas ja kihas alatasa. Ta ütles, et loomad ei maganud iialgi ühel ajal, vaid kordamööda; kui maod magasid, siis olid rotid ärkvel, ja kui rotid magama läksid, siis valvasid maod. Nii olid ühed alati ta all ja teised mängisid ta peal tsirkust; ja kui ta teise köha otsis, siis tulid kõhe ämblikud jaole ja kippu-sid kallale. Ta ütles, et kui eluilmaski saab vabaks, siis enam vangiks ei hakka, makstagu või palka. Noh, kolme nädala pärast oli kõik korras. Särgi olime õigel ajal pirukaga ärä saatnud; ja iga kord kui mõni rott Jimi hammustas, kirjut as ta natuke oma päevikusse, kuni verd jooksis. Suled olid valmis, pealkirjad ja kõik muu käiakivisse uuristatud, voodijalg läbi saetud; ka saepuru olime ära söönud ja sellest koleda kõhuvalu saanud. Arvasime, et valu kätte sureme, aga ei
Et Molotovi ennast veel ei ilmunud, siis hakati puid otsima, et ahju kütta. Aga ka puid ei olnud. Viimaks saadi sületäis kojamehelt. ,,Nüüd oleme majamehed," ütles Tigapuu ja istus tooliga küdeva ahju ette. Aga teised ei võinud samasugused majamehed olla, sest neil puudusid istmed. Nemad pidid enamasti kõik seisma või põrandal kükitama. Nõnda oodati õpetajat. Aga kui ahi sai küdenud ja tubagi läks juba soojaks, ilma et Molotovist oleks kippu või kõppu kuulda olnud. ütles Indrek: ,,Hall Orikas on tõepoolest ainult hall orikas." Selle arvamusega mindi lõpuks trepist allagi ja Tigapuu oleks tahtnud toaukse kui ka kuuma ahju ukse pärani lahti jätta, et Molotovil poleks võimalik nende muretsetud soojust kasutada. Aga teised ei olnud sellega nõus ja nõnda suleti toauks korralikult, nagu oli varem kinni keeratud ahjuukski. ,,Kas ma teid eile oma juurde kutsusin?" küsis Molotov järgmises tunnis ja, kui sai klassilt
annaabi.ee 
