Viimase poolt genereeritud energiat kasutatakse ATP sünteesiks, lastes prootonid läbi ATP süntaasi maatriksisse tagasi voolata. Fotosüntees teeb ATPd enda jaoks, hingamine teeb teiste jaoks, ise ei vaja. Mitokondri membraanis samasugused kompleksid nagu kloroplastis. Sealt kust NADH sisse lähevad nim kompleks I, kompleks II vahepeal, edasi kompleks III ning lõpuks kompleks IV (kus toimub el liikumine hapnikule ja vee tekkimine). el antakse kinoonile, tema annab tsütokroomile. Toimub Qtsükkel. el liigub veefaasis (ennem lipiidfaasis membraanis). Lõpuks el hapnikule ja tekib vesi. Mitokondriaalses elektrontranspordiahelas on neli peamist kompleksi. Kompleks I kaudu sisenevad elektronid NADH –lt. Kompleks II kaudu sisenevad elektronid FADH2 –lt (suktsinaat-fumaraat üleminekul). Kompleks III teostab Q-tsüklit (tsütokroom b6c kompleks) ja Kompleks IV redutseerib hapnikku, moodustades vee
võimelised heemi siduma, funktsioneerivad sama edukalt kui metsikut tüüpi kompleks. Sarnase funktsiooniga fumaraadi reduktaas bakterites ei sisalda heemi, selle asemel on aga 2 kinooni, mis on tugevalt ensüümiga seotud teine teiselpool membraani. Fumaraadi reduktaasis liiguvad elektronid maatriksipoolselt kinoonilt Fe- S klastritele ja edasi aktiivtsentri FAD-le. Suktsinaadi dehüdrogenaasi korral liiguvad elektronid suktsinaadilt FAD-le ja edasi FeS klastritele ja sealt edasi kinoonile. ETF on membraanivalk, mille koostisesse kuulub üks FAD ja üks 4Fe-4S tsenter. Erinevalt kompleksidest I ja II on selles kompleksis ainult üks 67 kDa subühik, milles on 2 ennustatavat transmembraanset segmenti. Vähemalt 9 erinevat mitokondriaalse maatriksi dehüdrogenaasi on elektronide doonoriks sellele elektrone ülekandvale valgule. Elektronide allikad ETF valgule on: 1-4. 4 erinevat, ahela pikkuse spetsiifilist atsüülCoA dehüdrogenaasi 5. isovalerüülCoA dehüdrogenaas 6
-> NADPH2) Lähteained vesi ja 2 NADP, produktid hapnik ja 2 NADPH'd, 3ATP'd. valgusstaadiumi lõpuks glükoosi veel valmis pole. 115. Vee fotooksüdatsiooni valem, millises kloroplasti piirkonnas toimub, tekkinud produktide kasutamine. 2H2O + 4hV + = 4H+ + O2 + 4elektroni, seega neli valguskvanti on vaja, et eemaldada 4 elektroni kahest vee molekulit, vabaneb hapnik. Toimub tülakoidide membraanides. Tekkinud prootonid liiguvad luumenisse, pmf. Elektronid liiguvad kinoonile ja sealt NADP-le, tekib NADPH. Tekkivad hapnikuaatomid liidetakse molekuliks ning suunatakse atmosfääri. 116. Fotosüsteemi ehitus, mis toimub fotosüsteemis, kus paikneb. Milline protsess toimub fotosüsteemi tsentris? Fotosüsteemiks nimetatakse pigment-valk kompleksi, paiknevad tülakoidide membraanides. Iga fotosüsteem koosneb antennist(valgust neelavad pigmendid) ja reaktsioonitsentrist(valkude kompleks+2 klorofüll a molekuli+seos elektroni doonor- akseptoriga)
tülakoidide membraanides. - Elektronide transport, millega kaasneb NADP redusteerumine NADPH-ks. Toimub tülakoidide membraanis vist. - ATP süntees, mis toimub pmf arvelt stroomas. Vee fotooksüdatsiooni valem, millises kloroplasti piirkonnas toimub, tekkinud produktide kasutamine. 2H2O + 4P+ 4H+ + O2 + 4P Vee fotooksüdatsioonil vabanevad prootonid liiguvad tülakoidide luumenisse, elektronid liiguvad oksüdeerunud klorofülli kaudu kinoonile ja lõpuks NADP-le NADPH tekkega. Fotosüsteemi ehitus, mis toimub fotosüsteemis, kus paikneb. Milline protsess toimub fotosüsteemi tsentris? Fotosüsteem on pigment-valk kompleks, mis paikneb tülakoidide membraanides. Iga fotosüsteem koosneb kahest osast – antennist (valkudega seotud valgust neelavad pigmendid) ja reaksioonitsentrumist (valkude kompleks + 2 klorofüll a molekuli + seos elektroni doonori ja akspetoriga)
Toimub tülakoidide membraanis vist. - ATP süntees, mis toimub pmf arvelt stroomas. Vee fotooksüdatsiooni valem, millises kloroplasti piirkonnas toimub, tekkinud produktide kasutamine. 2H2O + 4P+ 4H+ + O2 + 4P 22 Vee fotooksüdatsioonil vabanevad prootonid liiguvad tülakoidide luumenisse, elektronid liiguvad oksüdeerunud klorofülli kaudu kinoonile ja lõpuks NADP-le NADPH tekkega. Fotosüsteemi ehitus, mis toimub fotosüsteemis, kus paikneb. Milline protsess toimub fotosüsteemi tsentris? Fotosüsteem on pigment-valk kompleks, mis paikneb tülakoidide membraanides. Iga fotosüsteem koosneb kahest osast antennist (valkudega seotud valgust neelavad pigmendid) ja reaksioonitsentrumist (valkude kompleks + 2 klorofüll a molekuli + seos elektroni doonori ja akspetoriga). Antenn sisaldab ühte või mitut valgust koguvat
toimuvad.: 2H2O valguse toimel O2+4H(+)+4e tekib klorofüll H(+)+ADP3-+Pi2- tekib ATP4-+H2O 2H2O+2NADP+ tekib 2H(+)+2NADPH+O2 Valgusreaktsioon tülakoidis. 4.)Vee fotooksüdatsiooni valem, millises kloroplasti piirkonnas toimub, tekkinud produktide kasutamine. : 2H2O + 4 h 4H+ + 4e- + O2 Vee fotooksüdatsioonil vabanevad prootonid jäävad tülakoidide luumenisse, elektronid liiguvad oksüdeerunud klorofülli kaudu kinoonile ja lõpuks NADP-le NADPH tekkega. ei liigu mitte ergastatud elektronid vaid energia 5.)Fotosüsteemi ehitus, mis toimub fotosüsteemis, kus paikneb. Milline protsess toimub fotosüsteemi tsentris? Valgusenergia neeldumine ja selle muutmine keemiliseks energiaks Toimub pigment-valk kompleksides, mida nimetatakse fotosüsteemideks ja mis paiknevad tülakoidide membraanides. Iga fotosüsteem koosneb kahest osast antennist
seoselised kompleksid, mis kasutavad elektronide doonori ja aktseptori energiaerinevusi prootongradiendi tekitamiseks kahele poole membraani. Prootongradient koos elektrilise potentsiaaliga moodustavad prootonite liikumapaneva jõu (PMF-i), mida kasutatakse ATP sünteesiks ATP-süntaasi abil. Hingamisahela esimeseks komponendiks on dehüdrogenaas, mis võtab substraadilt (NADH, suktsinaat, laktaat jne) elektronid ning kannab need üle vaheühendile kinoonile. Hingamisahela viimane komponent on oksüdaas, mis kannab elektroni lõppakseptorile, mis redutseerib molekulaarse hapniku või mõne muu elektronide aktseptori. ETS koosneb heemi sisaldavatest komponentidest (tsütokroomid), raud-väävel klastriga ensüümidest, flavoproteiinidest (sisaldab FMN-i) ja kinoonidest. Sõltuvalt kasvutingimustest, elektronide akseptorite olemasolust ning energiaallika olemasolust võib bakterite hingamisahel koosneda erinevatest faktoritest
annaabi.ee 
