Eduard Kimmari Töö eesmärk: Tutvustada tudengit valutehnoloogia protsessiga. Töö ülesanded: Koostada tehnoloogiline protsess detaili valmistamiseks hallmalmist, kasutades käsivormim- ist. Töö juurde kuuluvad detaili, valandi, mudeli ning vormi (kärni ja valukanalite süsteemi elementidega) joon- ised. Töö käik 1. Kärni valmistamine Kuna antud detaili valamisel kasutatakse kärni, on see vaja enne vormi meisterdamist valmis teha. Selleks kasutame klambritega kinnitatavat kärnkasti, kärnisegu ning kärni tugevdavat armatuuri. Täites kärnkasti seguga ning asetades paika armatuuri, asume järkjärgult kärnisegu tihendama, lisades pide- valt uut segu juurde. Seejärel silume kärni pinnad ning eemaldada kärn kärnkastist. Kärn kuivatada ahjus. 2. Vormi valmistamine Vormi valmistamiseks kasutame täitesegu, grafiiti või peent liiva, alusplaati, kaht üksteise külge kinnitatavat vormkasti, eelnevalt valmistatud kärni, detaili mudelit ning tambitsat.
Määruse kohaselt toimub kitsede ja lammaste märgistamine ja registreerimine Euroopa Nõukogu 17. detsembri 2004. a määruse 21/2004 nõuete kohaselt. Lisaks seni kasutusel olnud ühele kõrvamärgile on vaja loomale, kes on sündinud alates 9. juulist 2005. aastal, paigaldada Euroopa Nõukogu määruse lisa A lõikes 4 nimetatud teine identifitseerimisvahend. Sisuliselt tähendab see kohustust kasutada kas teist kõrvamärki, tätoveeringut, (sõrgatsile kinnitatavat tähist: kitsel) või elektroonilist transponderit. Euroopa Liidu liikmesriiki toimetamiseks ja ühendusevälisesse riiki eksportimiseks määratud loom tuleb alates 1. jaanuarist 2008. aasta märgistada alati ka elektroonilise identifitseerimisvahendiga (transponderiga). Kits ja lammas tuleb määruse kohaselt märgistada kuue kuu jooksul alates looma sündimise päevast, aga igal juhul enne, kui loom viiakse ühest karjast teise või tapamajja
tuleb siluda ja tasandada. Käsihõõrutite asemel võib kasut mehhaanilisi hõõruteid, mida on saadaval kahesuguse jõuallikaga: elektrilised ja pneumaatilised; ning kahesuguse tööorganiga: vastassuunas pöörlevate ketastega ja labadega varustatud pöörleva tiivikuga. 12. Maalritööde masinad ja seadmed. Pahteldamine – pahtlisegud on enamasti valmissegudena saadaval, kuid kui on vaja neid kuivsegust valmistada, kasut nende segamiseks elektrilise käsitrelli padrunisse kinnitatavat labadega varustatud mikser-tüüpi segisti võlli, millega võib segu valmis segada tavalises veeämbris. Pahtlisegude peale kandmist suurtele krohvitud pindadele kergendavad vannidega varustatud pahtlirullid. Kuivanud pahtli lihvimiseks kasut tasa- lihvmasinaid. Värvimine – krunt- ja põhivärvide pealekandmiseks kasut seadmed sõltuvad värvi tüübist. Vesiemulsioon värvide peale kandmiseks kasut värvipritse, milles värv antakse surve all
raskujõu toimel kukub nõlv sisse. 2. Libisemine Oluline kallakus ja kivimikihtide ehitus, kus on vettkandev kivimikiht, mille pinnal algb peamiste kivimikihtide liikumine. Raskusjõu mõjul nihkub pind. Inimene võib ka esile kutsuda. Aeglased nõlvaprotsessid: 1. Voolamine e. Solifuktsioon pinnas nihkub aeglaselt allapoole mööda nõlva välisteguri toimel, hõõrudes aluspinna kivimeid. Liigub õhuke peamine kiht. Esineb nõlvadel, kus pole kinnitatavat osa. Taimestik 2 .Nihkumine- välistegurid põhjustajaks(temp. Kõikumised) osakeste vaheline vesi paisub, tekivad praod -> nihutatakse pinnast edasi mööda nõlva. Igikelts- aastaringselt külmunud. Igikeltsa aladel. 4. Pedosfäär Maakoore pindmine kiht, kus toimuvad mullatekke protsessid ning kus reguleeritakse biosfääri aineringet. Valdavalt muld. Tähtsus: 1. maismaalise biosfääri kujunemise alus. 2. paljudele elusorganismidele elukeskkonnaks. 3
ahasristlõikeks. Seal on voolujooned paralleelsed, selle taga hakkavad nad tasapisi hajuma ning vool muutub mõõdukalt ebaühtlaseks. Ahasristlõike ja ava enda pindala suhet nim ahendusteguriks: =Ac/A Avaldis ava läbilaskevõime määramiseks: Kus õs on õhukeses seinas oleva ava kohttakistustegur. Vooluhulk avast: Q=vcAc Reynoldsi arv: 1.42 Voolamine jätkudest Jätkuks nim ava külge kinnitatavat lühikest survetoru, mille ülesanne on anda joale soovitavaid omadusi. Jätke on mitut liiku: välimine ja sisemine silinderjätk, ahenev ja laienev koonusjätk ning kõverjoonelise moodustajaga konoidjätk. Välimisse silinderjätku voolav juga algul aheneb, seejärel laieneb taas ja täidab kogu ristlõike. Jätku otsas on vool paralleeljoaline ning ei ahene. Ristlõigete kohta kirjutatud Bernoulli võrrandis moodustub survekadu h t hõõrdesurvekaost hl ning kahest
Seljakoti raskus seljal jaotub 50:50 õlavöö ja puusavöö vahel. Seljakoti taskud peavad avanema selliselt, et oleks võimalik varustusele hästi ligi pääseda. Seljakotil peaks olema ka piisavalt lisarihmasid varustuse kinnitamiseks. Kandesüsteemideks jalgrattamatkadel on jalgrattakotid, mis pakiraamidele kinni- tatuna toetuvad jalgratta külgedele, nii et varustuse ja jalgratturi raskuskese oleks võimalikult madalal. Jalgrattal võib kasutada ka juhtraua külge kinnitatavat kotti, 163 millel võib olla kaarditasku. Seljakoti kinnitamine pakiraami peale on ohutustehnika seisukohast väär, sest sellisel jalgrattal sõitmisel on suur oht kaotada tasakaal ning kukkuda. Lühematel jalgrattamatkadel võib kasutada ka seljakotte, kuid nende suurus võiks olla samast klassist kui lühimatkajate seljakottidel. Kandesüsteemideks veematkadel peaksid olema veekindlad kotid
annaabi.ee 
