2) Riiklik ehitisregister (EhS § 58-mõiste, § 60 kantavad andmed) – kantakse ehitistega seotud olulised andmed, nagu ehitise, ehitusloa, kasutusloa andmed, ehitamisega seotud isikute andmed, kultuurimälestistega seotud andmed, andmed energiamärgise kohta jne (peab Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium) 3) Riiklik teeregister – saab teavet näiteks kinnisasja läbiva tee avalikuks kasutamiseks määramise kohta (peab Maanteeamet) 4) Riigi kinnisvararegister – annab ülevaate riigile kuuluvatest kinnisasjadest, teiste isikute poolt riigile kasutamiseks antud kinnisasjadest ja piiratud asjaõigustest, samuti on selle eesmärk avalikustada riigi kinnisvaratehingud (RVS § 95 lg 1) (registrit peab Rahandusministeerium) Kinnistusraamatusse kantakse ja sellest saab usaldusväärset teavet selle kohta: 1. Kes on kinnisasja omanik, 2. Millised piiratud asjaõigused kinnisasja koormavad 3
oleva hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist. Ühel ja samal järjekohal olevate hüpoteekidega tagatud nõuded rahuldatakse üheaegselt ja võrdeliselt nõuete suurusele. Missugusest allikast saab infot omandiõiguse kohta? Riigi Teataja - Eesti Vabariigi omandiseadus Millisest allikast saab infot ehituslubade kohta? Riigi teataja, Riiklik Ehitisregister, Kohalik Omavalitsus Millistes registrites on ehitise pinnaandmed? Riigi kinnisvararegister, maakataster, riiklik ehitisregister Nimetage 3 Eesti kinnisvaraga seotud registrit ja mis on nende sisu? (Lühidalt) 1.Riigi kinnisvararegister - Sisaldab informatsiooni riigi omandis ja kasutuses oleva kinnisvara kohta. 2.Riiklik ehitisregister saab otsida registreeritud ehitisi ja vaadata nende andmeid ning otsida ehitisregistrile esitatud dokumente ja vaadata nende andmeid 3.Maakataster - riigi põhiregister, mille pidamise eesmärk on maa väärtust, maa looduslikku
1. Missugusest allikast saab infot omandiõiguse kohta? 2. Millisest allikast saab infot ehituslubade kohta? Riiklikust ehitisregistrist, mida haldab Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Register on avalik ja seda peetakse ühetasandilise elektroonilise andmebaasina. Riikliku ehitisregistri (edaspidi ehitisregister) põhiülesandeks on arvestuse pidamine ehitatavate ja kasutatavate ehitiste üle 3. Millistes registrites on ehitise pinnaandmed? Riigi kinnisvararegister, maakataster, riiklik ehitisregister 4. Nimetage 3 Eesti kinnisvaraga seotud registrit ja mis on nende sisu? (Lühidalt) 1) Riigi kinnisvararegister 2) Maakataster 3) Riiklik ehitisregister - põhiülesandeks on arvestuse pidamine ehitatavate ja kasutatavate ehitiste üle. Haldab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. 5. Mis on servituut? Servituut on piiratud asjaõigus võõrale asjale õigusega kasutada seda asja kindlaksmääratud
Riigi Teataja - Eesti Vabariigi omandiseadus 2. Millisest allikast saab infot ehituslubade kohta? Riiklikust ehitisregistrist, mida haldab Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Register on avalik ja seda peetakse ühetasandilise elektroonilise andmebaasina. Riikliku ehitisregistri (edaspidi ehitisregister) põhiülesandeks on arvestuse pidamine ehitatavate ja kasutatavate ehitiste üle 3. Millistes registrites on ehitise pinnaandmed? 1) Riigi kinnisvararegister 2) Maakataster 3) Riiklik ehitisregister 4. Nimetage 3 Eesti kinnisvaraga seotud registrit ja mis on nende sisu? (Lühidalt) 1) Riigi kinnisvararegister – Sisaldab informatsiooni riigi omandis ja kasutuses oleva kinnisvara kohta. 2) Maakataster – riigi põhiregister, mille pidamise eesmärk on maa väärtust, maa looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni kogumine, säilitamine ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine.
registrikande kaudu, seda suuremaid nõudeid registrile püstitatakse. Üksnes riiklikult peetav, samas sõltumatu, selgelt raamatu õigsuse tagamisele suunatud registripidamine saab parimana kindlustada käivet. Kinnistusraamatust kui registripidamise kõige kaugemale arenenud vormist ja kindlast mõistest saab rääkida seega vaid Kesk-Euroopa õiguskordades. Kinnistusraamat ja kinnisvararegister ei ole sünonüümid. Tuleb nõustuda, et valikute tegemisel ei olnud kiire poliitilise tellimuse täitmise tingimustes tegelikult aega analüüsida eri süsteemide eeliseid. Sissekandeprintsiibi valimine rajaneb usaldusel selle töö vastu, mida tegi prof J. Uluotsa poolt juhitud töögrupp tsiviilseadustiku eelnõud koostades. Vähemtähtis ei olnud Eesti ajalooline kogemus kinnistusraamatute pidamisel ning selle traditsiooni jätkamine üldise restitutsiooni
2) Riiklik ehitisregister (EhS § 58-mõiste, § 60 kantavad andmed) – kantakse ehitistega seotud olulised andmed, nagu ehitise, ehitusloa, kasutusloa andmed, ehitamisega seotud isikute andmed, kultuurimälestistega seotud andmed, andmed energiamärgise kohta jne (peab Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium) 3) Riiklik teeregister – saab teavet näiteks kinnisasja läbiva tee avalikuks kasutamiseks määramise kohta (peab Maanteeamet) 4) Riigi kinnisvararegister – annab ülevaate riigile kuuluvatest kinnisasjadest, teiste isikute poolt riigile kasutamiseks antud kinnisasjadest ja piiratud asjaõigustest, samuti on selle eesmärk avalikustada riigi kinnisvaratehingud (RVS § 95 lg 1) (registrit peab Rahandusministeerium) Kinnistusraamatusse kantakse ja sellest saab usaldusväärset teavet selle kohta: 1. Kes on kinnisasja omanik, 2. Millised piiratud asjaõigused kinnisasja koormavad 3
annaabi.ee 
