Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kinnisvaraarendusega" - 5 õppematerjali

Globaliseerumise mõjud Eestile
3
docx

Globaliseerumise mõjud Eestile

ja annab oma panuse Eesti arengusse. Investeerimismaailma iseloomustab alati kõige kõrgema tootlikkuse saamine arenevatelt turgudelt. Kuna Eesti on veel arengumaa, siis võõrkapitali sissevool aitab meil üles ehitada riiki ning annab hoogu juurde majanduskasvule. Suurimad investorid välismaailmast on Skandinaaviast, Venemaalt ja Lääne-Euroopast. Nendest allikatest tuleva kapitaliga luuakse Eestis ettevõtteid, tegeletakse kinnisvaraarendusega – ehitatakse elamispindu ja büroohooneid ning luuakse töökohti. Teabe vaba liikumine aitab parandada ja täiendada Eesti haridussüsteemi ning toob meile õppejõude välismaalt, kes jagavad kogemusi oluliselt pikema ajalooga turgudelt ja suurema praktikaga teadusmaailmast. Teabe vaba liikumine annab meile ligipääsu allikatele, mis põhinevad välisriikide praktikal ja aitavad riigil, kui tervikul õppida teiste vigadest

Sotsioloogia → Sotsiaalsed probleemid Eestis
16 allalaadimist
Eesti suurimad sadamad ja lahed
15
docx

Eesti suurimad sadamad ja lahed

Peterline'i laevad Peterburgi. Reisijaid teenindatakse kolmes reisiterminalis: D-terminal - Tallinki laevad A-terminal - pealeminek Eckerö Line'i, Viking Line'i ja St. Peterline'i laevadele B-terminal - mahatulek Eckerö Line'i, Viking Line'i ja St. Peterline'i laevadelt Selleks, et toime tulla aasta-aastalt kasvava kruiisireisijatevooga, on AS Tallinna Sadam alustanud uue kruiisikai rajamist. Sadama arendusplaanid on suuresti seotud linnakeskkonna loomise ja kinnisvaraarendusega, milles põhirõhk on sadama ühendamisel linnaga. Arenguplaanid näevad ette ka Vanasadama muutmist täielikult reisisadamaks, seetõttu on kaupade käitlemine Vanasadamast liikunud aja jooksul Muugale ja Paldiski Lõunasadamasse. Täna käitlevad Vanasadama kaubaterminalid põhiliselt Ro-Ro kaupu (veeremit) ja vähesel määral segalasti. Vanasadam numbrites: 4 Territoorium 52.9 ha Akvatoorium 75

Merendus → Merendus
12 allalaadimist
Eesti sadamad
30
docx

Eesti sadamad

Peterline'i laevad Peterburgi. Reisijaid teenindatakse kolmes reisiterminalis: D-terminal - Tallinki laevad A-terminal - pealeminek Eckerö Line'i, Viking Line'i ja St. Peterline'i laevadele B-terminal - mahatulek Eckerö Line'i, Viking Line'i ja St. Peterline'i laevadelt Selleks, et toime tulla aasta-aastalt kasvava kruiisireisijatevooga, on AS Tallinna Sadam alustanud uue kruiisikai rajamist. Sadama arendusplaanid on suuresti seotud linnakeskkonna loomise ja kinnisvaraarendusega, milles põhirõhk on sadama ühendamisel linnaga. Arenguplaanid näevad ette ka Vanasadama muutmist täielikult reisisadamaks, seetõttu on kaupade käitlemine Vanasadamast liikunud aja jooksul Muugale ja Paldiski Lõunasadamasse. Täna käitlevad Vanasadama kaubaterminalid põhiliselt Ro-Ro kaupu (veeremit) ja vähesel määral segalasti. Vanasadam numbrites: Territoorium 52.9 ha Akvatoorium 75.9 ha Kaide arv 23 Kaide kogupikkus 4.2 km Suurim sügavus kai ääres 10.7 m

Ajalugu → Eesti maalugu
42 allalaadimist
LAENUTOOTED ÄRIETTEVÕTETELE-MIDA PAKUTAKSE NING MILLEKS SOBIVAD
46
docx

LAENUTOOTED ÄRIETTEVÕTETELE, MIDA PAKUTAKSE NING MILLEKS SOBIVAD?

 Põllumajandustoodete esmatootmine, kalandus ja vesiviljelus ning metsamajandus  Relva-, söe- ja tubakatööstus  Maanteekaubavedudel kasutatavate transpordivahendite ja seadmete soetamine  Jae- ja hulgikaubandusettevõtjate käibevahendite finantseerimine  Kinnisvara arendamise projektid müügi ja väljarentimise eesmärgil. Kui kinnisvara arendamine toimub oma, sh tütar- ja sidusettevõtete kinnisvaraarendusega mitteseotud 13 tegevuse tarbeks, on lubatud osa pindadest välja rentida tingimusel, et rendi laekumised, välja arvatud tütar- ja sidusettevõtetelt, ei ületa 30% laenutaotleja aastakäibest  Ekspordiga seotud tegevusele, mis on otseselt seotud eksporditavate koguste, jaotusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega, kui

Majandus → Raha ja pangandus
10 allalaadimist
Eesti majanduse areng 1990-2011
11
odt

Eesti majanduse areng 1990-2011

aastal märksa kitsendavam kui varasematel aastatel, kuigi kapitali sissevool jäi endiselt suureks. Sise- ja välisnõudlus 2007. aasta kevadel algas vahepealse ülikiire majanduskasvu ootuspärane aeglustumine. Aasta esimeses pooles peaaegu 9 protsendini ulatanud SKP reaalkasv alanes teisel poolaastal 5% lähedale. Aasta keskmiseks kasvutempoks kujunes esialgsel hinnangul 7,1%. Seega aeglustus majanduskasv taas Euroopa Liiduga ühinemise eelsele tasemele. Kasvutempo alanes eeskätt kinnisvaraarendusega seotud tegevusaladel. Aasta teises pooles aeglustus kasv nendes sektorites tunduvalt ning aasta viimases kvartalis praktiliselt lakkas. Ehitussektoris oli langus väiksem tänu juba alustatud arendusprojektide jätkamisele. Investeerimisaktiivsus alanes teisel poolaastal järsult ja põhivarainvesteeringute maht jäi poolaasta kokkuvõttes eelneva aasta tasemele. 2006. aastal lõpus hoogustunud eratarbimise kasv aeglustus samuti ning jõudis aasta lõpukuudel langusfaasi

Majandus → Majandus
43 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun