ja muud kulud kannab kasutusvaldaja vastavalt oma õiguste kestusele. (2) Kui maksud, koormatised või kulutused on sisse nõutud omanikult, on kasutusvaldaja kohustatud talle need samas ulatuses hüvitama. Asja omanikul on õigus nõuda kasutusvaldajalt tagatist, kui kasutusvaldaja tegevusest ilmneb omaniku õiguste olulise rikkumise oht. Kasutusvalduse seadmine Kasutusvalduse tekkimiseks on vaja notariaalselt tõestatud asjaõiguskokkulepet ja kinnistusraamatukannet. Omanik võib kasutusvalduse seada ka enda kasuks. Sel juhul asendab asjaõiguskokkulepet omaniku ühepoolne materiaalõiguslik tahteavaldus asjaõiguskokkulepe võib olla ka tingimuslik, kui see ei ole vastuolus seaduse, heade kommete või tavaga. Vastava kande tegemiseks kinnisusraamatusse on vaja lisaks asjaõiguskokkuleppele ka menetlusõigusliku kinnistamisavaldust (peab olema notariaalselt kinnitatud)
tervikuna. Koormata saab ka korteriomandit, kuid koormata ei saa ainult selle reaal- või mõttelist osa. Riigile kuuluvat maad saab hüpoteegiga koormata kas Vabariigi Valitsuse või Riigikogu komisjoni otsusel. Hüpoteegiga saab koormata ka hoonestusõigust, kuid teatud juhtudel on vaja omaniku nõusolekut. 217. Kuidas hüpoteek tekib ja lõpeb? Hüpoteek tekib üldises korras. Tekkimiseks on vaja notariaalselt tõestatud asjaõiguskokkulepet ja kinnistusraamatukannet. Tingimuslik hüpoteek võib tekkida ka pärast kinnistusraamatukande tegemist, siis, kui selle tekkimiseks vajalik tingimus on saabunud. Hüpoteegi lõpetamine toimub üldises korras. Erandiks on äramuutva (lõpetava) tingimusega seatud hüpoteek, mis lõpeb kokkulepitud sündmuse (või tähtpäeva) saabumisega. 218. Millisel määral piirab hüpoteek koormatud kinnisasja omaniku õigusi? Hüpoteek ei piira omaniku õigust kinnisasja vallata, kasutada ja käsutada, kui
Sellest tulenevalt ongi kinnistusraamatu pidaja ülesandeks kinnistamisavalduse saamisel kontrollida nende eelduste täitmist. Materiaalõigus nõuab õigusemuudatuse kehtivuse jaoks kinnistusraamatu kande kõrval asjaõigust käsutava isiku õigustatuse olemasolu ja asjaosaliste kokkulepet õigusemuudatuse saabumise kohta. Eesi õiguse kohaselt on asjaõiguse tekkimiseks ja ülekandmiseks vaja asjaõiguskokkulepet ja kinnistusraamatukannet. Kinnistusraamatukande tegemiseks on omakorda vaja kinnistamisavaldust koos selle juurde kuuluvate dokumentidega. Dokumentide loetelu ei sisalda alustehingut. Sellest tulenevalt ei kuulu alustehingu olemasolu kontrollimine kinnistusraamatu pidaja ülesannete hulka. Seaduses sätestatud vorminõuded kinnisasja ülekandmise, hoonestusõiguse seadmise ja ülekandmise ning ostueesõiguse seadmis alustehingule (AÕS § 229 lg 1, §142 lg 1 ja §257 lg 1),
tervikuna. Koormata saab ka korteriomandit, kuid koormata ei saa ainult selle reaal- või mõttelist osa. Riigile kuuluvat maad saab hüpoteegiga koormata kas Vabariigi Valitsuse või Riigikogu komisjoni otsusel. Hüpoteegiga saab koormata ka hoonestusõigust, kuid teatud juhtudel on vaja omaniku nõusolekut. 217. Kuidas hüpoteek tekib ja lõpeb? Hüpoteek tekib üldises korras. Tekkimiseks on vaja notariaalselt tõestatud asjaõiguskokkulepet ja kinnistusraamatukannet. Tingimuslik hüpoteek võib tekkida ka pärast kinnistusraamatukande tegemist, siis, kui selle tekkimiseks vajalik tingimus on saabunud. Hüpoteegi lõpetamine toimub üldises korras. Erandiks on äramuutva (lõpetava) tingimusega seatud hüpoteek, mis lõpeb kokkulepitud sündmuse (või tähtpäeva) saabumisega. 218. Millisel määral piirab hüpoteek koormatud kinnisasja omaniku õigusi? Hüpoteek ei piira omaniku õigust kinnisasja vallata, kasutada ja käsutada, kui
majandamis- ja muud kulud kannab kasutusvaldaja vastavalt oma õiguste kestusele. (2) Kui maksud, koormatised või kulutused on sisse nõutud omanikult, on kasutusvaldaja kohustatud talle need samas ulatuses hüvitama. Asja omanikul on õigus nõuda kasutusvaldajalt tagatist, kui kasutusvaldaja tegevusest ilmneb omaniku õiguste olulise rikkumise oht. Kasutusvalduse seadmine Kasutusvalduse tekkimiseks on vaja notariaalselt tõestatud asjaõiguskokkulepet ja kinnistusraamatukannet. Omanik võib kasutusvalduse seada ka enda kasuks. Sel juhul asendab asjaõiguskokkulepet omaniku ühepoolne materiaalõiguslik tahteavaldus asjaõiguskokkulepe võib olla ka tingimuslik, kui see ei ole vastuolus seaduse, heade kommete või tavaga. Vastava kande tegemiseks kinnisusraamatusse on vaja lisaks asjaõiguskokkuleppele ka menetlusõigusliku kinnistamisavaldust (peab olema notariaalselt kinnitatud)
annaabi.ee 
