(2) [Rentniku nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Rentnik), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1 Lepinguga antakse Rentnikule kasutamiseks Lepingus toodud tingimustel maa asukohaga [kinnistu asukoht], milline on kantud kinnistusraamatusse [Tallinna/Tartu/Pärnu/Viru (mittevajalik kustutada)] Maakohtu kinnistusameti [kinnistusjaoskonna nimi] kinnistusjaoskonna registriosa nr [registriosa number] all, suurusega [hektarite arv] ha ning mis on piiritletud Lepingu lisaks nr 1 oleval skeemil (edaspidi: Kinnistu). 1.2 Kinnistu seisund fikseeritakse ning Kinnistu antakse Rentnikule üle üleandmise aktiga, kus on kirjeldatud Kinnistu osad, päraldised ja seisund üleandmisel. Üleandmise akt allkirjastatakse Poolte poolt ning vormistatakse käesoleva Lepingu lisana 2. 1
Kinnistusamet peab kinnistusraamatuid kohtu tööpiirkonnas asuvate kinnistute kohta. Kinnistusraamatut peab riik ning selle pidamise üleandmine eraõiguslikele isikutele ei ole kande usalduskaitse nõude tõttu mõeldav. Kinnistusamet ei ole siiski täitevvõimustruktuuri kuuluv riiklik amet. See nimetus on pärit 1938. aasta kohtute seadusest [5] ning on mõjutatud saksakeelsest vastest Grundbuchamt. Kinnistusameti näol on tegemist kohtu osakonnaga. Kohtusüsteem ei ole registrite pidamist kohtute juures siiski päriselt omaks võtnud. Aeg-ajalt väljendatakse seisukohta, et registrite pidamine on täitevvõimu ülesanne ning tegemist on kohtusüsteemi mõttetu koormamisega, mis ei võimalda kohtutel täita nende põhifunktsiooni, s.t mõista õigust. Kinnistamismenetlus on siiski kohtulik erimenetlus, mille eesmärgiks on tuvastada õiguste
ja osaõhing BCD, registrikood 10000000002, asukohaga Tartu mnt. 888 Tallinn, edaspidi nimetatud "maakler", juhatuse liikme Kaarel Kask, isikukood 36503000567, elukoht Tallinn, isikus teiselt poolt, koos nimetatud "lepingupooled" või 2pooled", sõlmisid käesoleva lepingu alljärgnevas. 1. Lepingu objekt 1.1. Käesoleva lepinguga kohustub maakler vahendama käsundiandjale kuuluva kinnisvara asukohaga Harjumaa, Viimsi vald, ............... tn. ..., sisse kantud Tallinna Linnakohtu Kinnistusameti Harju kinnistusjaoskonna kinnisturegistri registriossa nr. .........................., müüki. 2. Käsundiandja ja maakleri õigused ja kohustused 2.1. Käsundiandja teeb maaklerile ülesandeks ja maakler võtab endale kohustuseks teostada alljärgnevad toimingud: 2.1.1. Ostja leidmine käsundiandjale kuuluva käesoleva lepingu punktis 1.1. nimetatud kinnistule (müügiobjekt). 2.1.2. Notariaalse müügilepingu sõlmimiseks kõigi selleks vajalike dokumentide
Kinnistusraamat on õiguslikus mõttes vale siis, kui valele kandele laienebb kinnistusraamatu valik usaldus. Kuigi kinnistamismenetluse käigus püütakse tagada kinnistusraamatu vastavus tegliku materiaalõigusliku olukorraga, ei õnnestu see siiski alati. Kinnistusraamatu ebaõigsuse allikatena on nimetatud: - asjaõiguslikke muudatusi väljaspool kinnistusraamatut - asjaõigustehingu puudusi - vastuolu asjaõiguskokkuleppe ja kinnistusraamatukande vahel - kinnistusameti vigu Vastuväide Vatuväite põhifunktsiooniks on heauskse omandaja kasuks toimiva kinnistusraaatu avaliku usalduse rikkumine. Heauskse omandamise välistamine tähendab seda, et asjaõiguse tegelik omaja saab oma õiguse omandajalt välja nõuda. Vastuväite eeldused on: - ebaõige kinnistusraamat - vastuväitest puudutatud isiku nõusolek või seda asendav kohtumäärus - vastuväite kandmine kinnistusraamatusse Vastuväite saab esitada see isik, kellele kuulub parandamisnõue
hoonestusõiguse omanik lubama hoonestusõigust üürilepingu alusel kasutada. (p 16) Seadused: Võlaõigusseadus § 244-253 41/67 23.-24. Kinnispant Põhimaterjal: Kommentaar II § 325-364. Kohtupraktika: Riigikohtu otsus 3-2-1-41-04, pöörata eelkõige tähelepanu p 20-22 Asjaolud: 1. 13. juunil 2002. a esitas P. J Võru Maakohtule hagi Gennadi Golubevi vastu, paludes kustutada Võru Maakohtu kinnistusameti kinnistusregistri registriosade nr 1574, 1995, 2023, 3391 ja 3592 neljandast jaost 500 000 krooni suuruse ühishüpoteegi kande, mis seati G. Golubevi kasuks 12. juulil 1999. a sõlmitud asjaõiguslepinguga. 10. septembril 2002. a esitas P. J Võru Maakohtule hagi G. Golubevi vastu, paludes tunnustada järgmiste tehingute tühisust: 9. jaanuari 2000. a metsa ülestöötamise leping; 27. jaanuari 2000. a metsa ülestöötamise lepingu lisa;
annaabi.ee 
