Krediidikulukse määra leidmiseks tuleb arvestada põhielemnt (lepingutasu), lisaelement (kinnisavara hindamine) ja varjatud element (kompensatsiooniline limiit). 19. Laenude tagatised Laenude tagatised on nõutud krediidiriski maandamiseks. Kui laenusaaja ei suuda laenu tagasi maksta, siis tagatis realiseeritakse. Tagatised võib jagada personaalseteks ja varalisteks. Personaalsed tagatised on käendus ja garantii ning varalised tagatised jagunevad vallaspandiks ja kinnispandiks. Käendus on füüsilise või juriidilise isiku kohustus maksta laenusaaja võlgnevus, kui võlgneja keeldub laenu tasumast või ei ole võimeline seda tegema. Tuleb tähele panna, et nii laenaja kui ka käendaja on laenuandja ees solidaarsed vastutajad. Garantii on ühe juriidilise isiku kohustus maksta teise juriidilise isiku võlgnevust, kui viimane ei ole võimeline seda ise tasuma. Kinnispant ehk hüpoteek on pant, millega saab koormata kinnistusraamatusse kantud kinnisasja
täitmist koormatud esemete arvelt. Pandiga tagatud nõue on eelistatud teistele võimalikele nõetele panditud vara suhtes. Kui pandiga tagatud nõuet ei täideta võib pandi pidaja ettekirjutatud reegleid järgides panditud eseme müüa (reeglina toimub see avalikul enampakkumisel) ja omandada saadud rahast tema nõudele vastav summa. Pantijaks võib olla nii võlgnik ise kui ka kolmas isik, kes pandieseme omanikuna jagunevad vallas ja kinnispandiks vastavalt tagatise esemele. Vallaspandi õigused jagunevad omakorda: 1. Käsipandiks 2. Registerpandiks panditud asi jääb pantija valdusesse ja pandi tekkemomendiks on pandileppe alusel pandi registreerimine seaduses ette nähtud avalikus registris. Registerpanti on võimalik rakendada, mille regamiseks on vajalik toimiv süsteem. Registerpandi alaliik on kommertspant, mis koormab ettevõtja vallasvara. Käispandi puhul on nõutav lisaks pantija ja pandipidaja
Pankasid huvitab eelkõige likviidsuse ja maksevõime analüüs ning rahavoo aruande analüüs (sh vabad rahavood). Investeerimislaenu puhul on vaja teha finantsnäitajate tulevikuprognoosid ja investeerimisprojekti finantsanalüüs koos riskianalüüsiga. 62. Võrrelge erinevaid tagatise vorme. Tagatised võib jagada personaalseteks ja varalisteks. Personaalsed tagatised on käendus ja garantii ning varalised tagatised jagunevad vallaspandiks ja kinnispandiks. Käendus on füüsilise või juriidilise isiku kohustus maksta laenusaaja võlgnevus, kui võlgneja keeldub laenu tasumast või ei ole võimeline seda tegema. Tuleb tähele panna, et nii laenaja kui ka käendaja on laenuandja ees solidaarsed vastutajad. Garantii on ühe juriidilise isiku kohustus maksta teise juriidilise isiku võlgnevust, kui viimane ei ole võimeline seda ise tasuma. Erinevus käendusest seisneb selles, et garantii ei
Üks olulisemaid küsimusi laenu andmisel on tagatiste hindamine. Tagatised on nõutud krediidiriski maandamiseks. Kui laenusaaja ei suuda laenu tagasi maksta, siis tagatis realiseeritakse. Samas peab meeles pidama, et ühtegi laenu ei tohiks anda põhjusel, et laenu kohese täitmise tagamiseks seatud tagatis realiseeritakse. Tagatised võib jagada personaalseteks ja varalisteks. Personaalsed tagatised on käendus ja garantii ning varalised tagatised jagunevad vallaspandiks ja kinnispandiks. Käendus on füüsilise või juriidilise isiku kohustus maksta laenusaaja võlgnevus, kui võlgneja keeldub laenu tasumast või ei ole võimeline seda tegema. Tuleb tähele panna, et nii laenaja kui ka käendaja on laenuandja ees solidaarsed vastutajad. Garantii on ühe juriidilise isiku kohustus maksta teise juriidilise isiku võlgnevust, kui viimane ei ole võimeline seda ise tasuma. Erinevus käendusest seisneb selles, et garantii ei tähenda
enampakkumisel) ja omandada saadud rahast tema nõudele vastav summa. Pantijaks võib olla nii võlgnik ise, kui ka kolmas isik pandi eseme omanikuga. Pandi liigid Pant 1) Vallaspant a. Käsipant b. Registerpant c. Kommertspant d. Õiguste pant 2) Kinnispant a. (Lepinguline) hüpoteek b. Kohtulik hüpoteek Vastavalt tagatise esemele jagunevad vallas- ja kinnispandiks. Kinnispandi põhiliigiks on hüpoteek. Hüpoteek tekib kinnistusraamatusse kandmisega kinnisasja omaniku ja hüpoteegi pidaja vahelise notariaalselt tõestatud asjaõiguslepingu alusel, kus fikseeritakse hüpoteegi pidaja ja hüpoteegi rahaline suurus. Hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikul on õigus jääda kinnisasja valdajaks ja seda korrapäraselt majandada. Tagatud nõude tähtajaks mittetäitmisel tekib hüpoteegi pidajal õigus nõuda sundtäitmist