Kinnisasja omanik võib kinnisomandist loobuda. Loobumine kantakse kinnistusraamatusse omaniku notariaalselt tõestatud avalduse alusel ning valdus läheb üle riigile. Hõivamise teel omandi tekkimiseks kinnisasjale on vajalik sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse. 10 9 Tiivel, R. (2003). Asjaõigus. Tallinn: Juura. 7 3. Kinnisomandi kitsendused Ruumiliste piiride kõrval on kinnisomandil ka õiguslikud piirid, mis on ulatuslikud, kuid mitte piiramatud. Need määratakse kitsendustega, mis kinnisomandi suhtes tekivad. Kinnisomandi kitsendused kehtestatakse seadustega või seatakse kohtuotsusega või tehinguga. Kinnisomandile ja selle kasutamisele kehtestatakse kitsendusi, et ühe kinnisasja omaniku õiguse teostamine ei kujuneks teiste isikute õiguste piiramiseks või rikkumiseks. 11 Kinnisomandi kitsendused jaotuvad kolmeks põhiliigiks – seadusjärgsed, seatud tehinguga,
Selline mudel tuleb kasutusel puhul, kui omanikul endal puudub võimalus oma kinnisvara haldamisega tegelemiseks.Põhiline erinevus proffesjonaalse haldamise mudeliga on lepingute korralduses. Omanik/ omanike ühendus sõlmib lepingu ametisse valitud haldustöövõtjaga. Tema saab volitused sõlmida edasi lepinguid alltöövõtjatega. Omanik suhtleb ainult haldajaga, kõik ülejäänud korraldab juba haldaja. Samas kuna tööde teostajad peavad viibima omanikule kuuluval kinnisomandil, siis saab lugeda igati põhjendatuks, et kõigi alltöövõtjate kandidatuurid kooskõlastatakse omanikuga enne töövõtu lepingu sõlmimist. Omanik võib kontrolliks haldurilt nõuda ülevaadet kuludest. Kinnisvaraomanik: valib usaldusväärse kinnisvarahalduri, kelle ülesandeks on kõigi omaniku kohustuste täitmise korraldamine. Kinnisvarahaldur: haldab kinnisvara korrashoiu standardi ulatuses ja kinnisvara vajadustest tulenevalt. Sõlmib kõik
Selline mudel tuleb kasutusel puhul, kui omanikul endal puudub võimalus oma kinnisvara haldamisega tegelemiseks.Põhiline erinevus proffesjonaalse haldamise mudeliga on lepingute korralduses. Omanik/ omanike ühendus sõlmib lepingu ametisse valitud haldustöövõtjaga. Tema saab volitused sõlmida edasi lepinguid alltöövõtjatega. Omanik suhtleb ainult haldajaga, kõik ülejäänud korraldab juba haldaja. Samas kuna tööde teostajad peavad viibima omanikule kuuluval kinnisomandil, siis saab lugeda igati põhjendatuks, et kõigi alltöövõtjate kandidatuurid kooskõlastatakse omanikuga enne töövõtu lepingu sõlmimist. Omanik võib kontrolliks haldurilt nõuda ülevaadet kuludest. Kinnisvaraomanik: valib usaldusväärse kinnisvarahalduri, kelle ülesandeks on kõigi omaniku kohustuste täitmise korraldamine. Kinnisvarahaldur: haldab kinnisvara korrashoiu standardi ulatuses ja kinnisvara vajadustest tulenevalt
Selline mudel tuleb kasutusel puhul, kui omanikul endal puudub võimalus oma kinnisvara haldamisega tegelemiseks.Põhiline erinevus proffesjonaalse haldamise mudeliga on lepingute korralduses. Omanik/ omanike ühendus sõlmib lepingu ametisse valitud haldustöövõtjaga. Tema saab volitused sõlmida edasi lepinguid alltöövõtjatega. Omanik suhtleb ainult haldajaga, kõik ülejäänud korraldab juba haldaja. Samas kuna tööde teostajad peavad viibima omanikule kuuluval kinnisomandil, siis saab lugeda igati põhjendatuks, et kõigi alltöövõtjate kandidatuurid kooskõlastatakse omanikuga enne töövõtu lepingu sõlmimist. Omanik võib kontrolliks haldurilt nõuda ülevaadet kuludest. Kinnisvaraomanik: valib usaldusväärse kinnisvarahalduri, kelle ülesandeks on kõigi omaniku kohustuste täitmise korraldamine. Kinnisvarahaldur: haldab kinnisvara korrashoiu standardi ulatuses ja kinnisvara vajadustest tulenevalt
ilmneda probleemid. Sisuliselt on ka omanikul sarnane huvi tagada nii kinnisvara kui kinnisvarakeskkonna pikaajaline korrasolek. Kuigi omanikul/omanikel on sõlmitud vaid üks leping korrashoidu korraldava haldustöövõtjaga, on kõnealuse korrashoiukorralduse mudeli puhul omanikul siiski oluline roll ka seoses (all)töövõtjatega. Kuna kõik (all)töövõtjad peavad oma teenuste osutamiseks ja tööde tegemiseks viibima omanikule kuuluval kinnisomandil, siis saab lugeda igati põhjendatuks, et kõigi alltöövõtjate kandidatuurid kooskõlastatakse ikkagi omanikuga enne vastavate töövõtulepingute sõlmimist. Omanikul võivad olla vastuväited mõnede (all)töövõtjate osas seoses kas varasemate (negatiivsete) kogemustega, turvalisusega või problemaatilise töökultuuriga. Samas iga ratsionaalselt mõtlev omanik soovib saada regulaarset ülevaadet talle kuuluva kinnisvaraga seotud kuludest
Kui vallasomandi tekkimiseks on vaja omandi ülemineku kokkulepet ja asja üleandmist koos sellega kaasneva valduse ülekandmisega omandajale AÕS § 92 1g 1, siis lõppemine tuleb seostada valdusest loobumisega. ( kokkulepet asendab omaniku ühepoolne vaikimisi tehtud loobumisavaldus. VII Kinnisomand Kinnisomand on omand kinnisasja suhtes. Kinnisomandi sisu ja kitsenduste kohta kehtib põhimõtteliselt kõik see, mis kehtib omandi kohta tervikuna. Kuid kinnisomandil on ka rida erisusi, mis tulenevad ühelt poolt sellest, et maa ei ole vabalt suurendatav, teiselt poolt aga üldsuse huvist maa kasutamise suhtes, mis on palju suurem ja intensiivsem kui huvi vallasasjade suhtes. Vallasasjade juures on omandi ulatus ja piirid määratud asja suuruse ja olemusega. Kinnisasjade juures on olukord teistsugune. Kinnisasjad on maapinna üksteise küljes olevad osad ja seetõttu ei ole nende piirid looduse poolt määratud
annaabi.ee 
