1. 37101:006:0021 2. Väline tunnus nr. 23572 3. Kärdla vana koolimaja 4. Kinnismälestis 5. ehitismälestis 1. 63902:001:2451 2. 23622 3.Suuremõisa mõisa peahoone 4. kinnismälestis 5.ehitismälestis 1. 63902:001:2451 2.3296 3.Kamin, 19.saj. (marmor) 4.Vallasmälestis 5.kunstimälestis 1.63902:001:0488 2.23638 3.Suuremõisa mõisa kõrts 4.Kinnismälestis 5.ehitismälestis 1. 2.3210 3.Rõngasrist, 17.saj. (paas) 4.Kinnismälestis 5.kunstimälestis 1.39201:001:0118 2.8932 3. Ohvriallikas "Külmallik", II a-tuh. 4.Kinnismälestis 5.arheoloogiamälestis 1. 2.29538 3.Ikoon "Jumalaema eestkoste", 19.saj. lõpp (õli, puit) 4.Vallasmälestis 5.kunstimälestis 1.63902:001:2451 2.3295 3.Ahi, 19.saj. (kahhel) 4.Vallasmälestis 5.kunstimälestis
Ei saa kasutada siis kui müüja müüb oma alanejale või ülenejale sugulasele või abikaasale ERAÕIGUSLIKUD SEADUSJÄRGSED OSTUEESÕIGUSED kinnisasja kaasomaniku ostueesõigus (AÕS § 73 lg 2); tagastatud elamu üürniku ostueesõigus (ORAS § 121 lg 10 ); sundvõõrandiandja ostueesõigus (KASVS § 46 lg 1) AVALIK-ÕIGUSLIKUD SEADUSJÄRGSED OSTUEESÕIGUSED riigi ja kohaliku omavalitsuse ostueesõigus kinnisasja võõrandamisel, millel asub kinnismälestis (MuKS § 27 lg 2); riigi ostueesõigus kaitstava loodusobjektiga kinnisasja võõrandamisel (LKS § 16 lg 2); kohaliku omavalitsuse ja riigi ostueesõigus ühismajandi vara suhtes (PõRS § 25 lg 5); kohaliku omavalitsuse ostueesõigus haridus-, tervishoiu-, kultuuri- või kasvatusasutusena kasutatud ehitise suhtes (KOKS § 34 lg 4) jne Tekkimine Tehinguline asjaõiguslik ostueesõigus tekib notariaalselt tõestatud asjaõiguskokkuleppe ja kinnistusraamatu kande läbi Sealjuures:
ja naaberkinnisasjade omanikega ja olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanike või valdajatega. Samuti tuleb kaasata Keskkonnaamet, kui planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline mõju keskkonnale, päästeasutus, kui riskianalüüsist tulenevalt jääb planeeritavale maa-alale või selle lähiümbrusesse olemasolev või kavandatav suure riskiohuga objekt, Muinsuskaitseamet, kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd ning planeeritava maa-ala elanikke esindavate mittetulundusühingud ja sihtasutusted. Samuti tuleb saada kõigilt planeeringusse kaasatud isikutelt ja ametitelt kooskõlastused. Kohalik omavalitsus teeb planeeringu vastuvõtmise otsuse ja korraldab planeeringu avaliku väljapaneku valla keskuses ja vastavas asulas või linna keskuses ja vastavas linnaosas. Planeeringu vastuvõtmisega kinnitab kohalik omavalitsus, et planeering vastab valla või linna
tehnovõrkude omanike või valdajatega; koostöös Keskkonnaametiga, kui planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline mõju keskkonnale; koostöös päästeteenistusega, kui riskianalüüsist tulenevalt jääb planeeritavale maa-alale või selle lähiümbrusesse olemasolev või kavandatav suure riskiohuga objekt; koostöös Muinsuskaitseametiga, kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd; üldplaneeringu ja detailplaneeringu puhul koostöös planeeritava maa-ala elanikke esindavate mittetulundusühingute (ka korteriühistud) ja sihtasutustega; Keskkonnaministeeriumiga (riigi omandis olevate maade puhul) Siseministeeriumiga, kui planeering on seotud merre ehitise püstitamisega. Kohalik omavalitsus kaasab puudutatud isiku detailplaneeringu koostamisse ja teatab sellest talle esimesel võimalusel. Puudutatud isikuks on:
[RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07.2009] (8) Kehtestatud detailplaneering on aluseks uute katastriüksuste moodustamisele ning olemasolevate katastriüksuste piiride muutmisele detailplaneeringu koostamise kohustuse korral. (9) Detailplaneeringu koostamise kohustuse korral koostatakse ehitusprojekt kehtestatud detailplaneeringu alusel ehitusseaduses sätestatud korras. (91) Kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd, tuleb detailplaneering koostada, arvestades Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimusi. Detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimustes nähakse ette muinsuskaitseala või selle kaitsevööndi säilitamise ning vaadeldavuse ja silueti nähtavuse tagamise nõuded. Detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamise korra kehtestab kultuuriminister määrusega. [RT I, 21.03.2011, 4 - jõust. 01.06.2011]
naaberkinnisasjade omanikega; detailplaneeringu puhul koostöös olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanike või valdajatega; koostöös Keskkonnaametiga, kui planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline mõju keskkonnale; koostöös päästeteenistusega, kui riskianalüüsist tulenevalt jääb planeeritavale maa-alale või selle lähiümbrusesse olemasolev või kavandatav suure riskiohuga objekt; koostöös Muinsuskaitseametiga, kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd; üldplaneeringu ja detailplaneeringu puhul koostöös planeeritava maa-ala elanikke esindavate mittetulundusühingute (ka korteriühistud) ja sihtasutustega; Keskkonnaministeeriumiga (riigi omandis olevate maade puhul) Siseministeeriumiga, kui planeering on seotud merre ehitise püstitamisega. 36. Avalike koosolekute ja väljapanekute peamised eesmärgid (miks tehakse) üld- ja detailplaneeringute koostamise protsessis. 37
analoogia alusel VÕS § 324 lg 1); · kinnisasja kaasomaniku ostueesõigus (§ 73 lg 2) ERAÕIGUSLIKUD SEADUSJÄRGSED OSTUEESÕIGUSED · kinnisasja kaasomaniku ostueesõigus (§ 73 lg 2); · tagastatud elamu üürniku ostueesõigus (ORAS § 121 lg 10 ); · sundvõõrandiandja ostueesõigus (KASVS § 46 lg 1) AVALIK-ÕIGUSLIKUD SEADUSJÄRGSED OSTUEESÕIGUSED · riigi ja kohaliku omavalitsuse ostueesõigus kinnisasja võõrandamisel, millel asub kinnismälestis (MuKS § 27 lg 2); · riigi ostueesõigus kaitstava loodusobjektiga kinnisasja võõrandamisel (LKS § 16 lg 2); · kohaliku omavalitsuse ja riigi ostueesõigus ühismajandi vara suhtes (PõRS § 25 lg 5); · kohaliku omavalitsuse ostueesõigus haridus-, tervishoiu-, kultuuri- või kasvatusasutusena kasutatud ehitise suhtes (KOKS § 34 lg 4) OSTUEESÕIGUS MITME ISIKU KASUKS · ühine ostueesõigus ( VÕS § 252 lg 1)
Ei saa kasutada siis kui müüja müüb oma alanejale või ülenejale sugulasele või abikaasale ERAÕIGUSLIKUD SEADUSJÄRGSED OSTUEESÕIGUSED kinnisasja kaasomaniku ostueesõigus (AÕS § 73 lg 2); tagastatud elamu üürniku ostueesõigus (ORAS § 121 lg 10 ); sundvõõrandiandja ostueesõigus (KASVS § 46 lg 1) AVALIK-ÕIGUSLIKUD SEADUSJÄRGSED OSTUEESÕIGUSED riigi ja kohaliku omavalitsuse ostueesõigus kinnisasja võõrandamisel, millel asub kinnismälestis (MuKS § 27 lg 2); riigi ostueesõigus kaitstava loodusobjektiga kinnisasja võõrandamisel (LKS § 16 lg 2); kohaliku omavalitsuse ja riigi ostueesõigus ühismajandi vara suhtes (PõRS § 25 lg 5); kohaliku omavalitsuse ostueesõigus haridus-, tervishoiu-, kultuuri- või kasvatusasutusena kasutatud ehitise suhtes (KOKS § 34 lg 4) jne Tekkimine Tehinguline asjaõiguslik ostueesõigus tekib notariaalselt tõestatud asjaõiguskokkuleppe ja kinnistusraamatu kande läbi Sealjuures:
annaabi.ee 
