püügimajanduslik, paiknesid asustused veekogude lähedal, siis rooma rauaajaks oli asustus nihkunud veekogudest eemale põllumajandusele sobiva viljaka mulla piirkonda. Tallgren järeldas seda kivikalmete asumisest mandril põldude läheduses. Selline arvamus maastikuarheoloogias jäi püsima pikkadeks aastakümneteks. 1970. aastate algul hakati Eestis läbi viima kolmandat kinnismuististe registreerimist, mille viisid läbi erialase ettevalmistusega arheoloogid. Nende töö lisas palju uusi andmeid juba teada asustuspaikadele. 1980. aastatest alates Eesti esiajaloo senisele uurimisele perioodide kaupa lisanduma ka teistsuguseid käsitlusviise. Üheks selliseks uudseks teemaasetuseks kujunes mikrorajoonide asustusarheoloogiline uurimine läbi pikkade esiajalooliste perioodide. Mikrorajoonide
Vanemal pronksiajal (1800 1100 eKr) suuri muutusi elukorralduses ei toimunud, lisandusid vaid üksikud pronksesemed. Arvestada tuleks seda, et Eesti aladel pole looduslikult ei tina ega vaske, järelikult on pronksesemed mujalt sisse toodud. Arvatakse, et pronksesemed olid ühiskondliku staatuse sümbolid. Samas ka kivist valmistatud esemed muutusid kujuliselt: neid hakati tegema pronksist esemete eeskujul. Noorem pronksiaeg (1100 500 eKr) algas uut tüüpi kinnismuististe tekkega: kindlustatud asulad põhjarannikul ja saartel (nt. Iru asula Virumaal, Joaoru asula Narva lähedal, Asva asula Saaremaal). Kindlustatud asulad pole täielikult säilinud, kõige paremini on säilinud müürivundamendid. Näiteks: Asva asula suuruseks on 3500 m 2 ja see asus laiu või poolsaare laadse ala peal see oli veega ümbritsetud; on leitud 1,3-1,6 meetri laiune teadmata kõrguses paekivimüüri vundament, mis seda omakorda ümbritses
• Käis ka ise muistiseid “katsumas” (proovikaevamised) • Populaarne kirjutaja, arheoloogia-alane tähtsaim töö “Muinasaja teadus Eestlaste maalt” (1. 1899, 2. 1898, 3. 1910) – sisuliselt esimene Eesti muististe süstemaatiline register Esimesed Eesti kutselised arheoloogid • Aarne Michaël Tallgren (1885–1945) Tartu Ülikooli esimene arheoloogia-professor (1920–23) Esimene kinnismuististe registree-rimine (kihelkonnakirjeldused) Teos: “Zur Archäologie Eestis” (I – 1922, II – 1925) – sisuliselt Eesti esiajaloo tervikülevaade • Harri Moora (1900–1968) TÜ kolmas arheoloogiaprofessor ja esimene eestlane sel kohal (pro-fessori kt a-st 1930, korraline professor 1938) Hominiidid ehk esimesed inimlased Hominiidide kohta liikide kaupa vt http://humanorigins.si.edu/evidence/human- fossils/species
rauaaegseid asulaid allikate läheduses (praeguste külade) · Kuidas kindlaks teha, et tegu muinasasulaga? - Vaatle ülesküntud põldu (aprill, september-oktoober) asulakoht eristub muust põllust tumedama värvuse tõttu (süsi mullas) ning mullas on palju pisikesi raudkivi tükke (kolle, ahi) · Arheoloogiline objekt on alati teadusliku uurimistöö objekt ja ajaloo allikas ARHEOLOOGILINE KAEVAMINE - ,,kinnismuististe hävitamine" (uurimistöö käigus hävitab uuritava objekti). Alates 1960. a uus arheoloogia, nüüd teoreetiline arheoloogia. · Kuidas algab kaevamine? - Kui vanasti tehti proovisurf, siis tänapäeval tehakse kaevete alustamiseks fosfaatanalüüs, millega määratakse fosforhappesoolade sisaldus (ekskremendid) proov iga 1-5 m. Samuti kasutatakse georadarit maapinda suunatakse
riigi taastamist. Monument – kellegi või millegi auks rajayud mälestusmärk või ehitus. Muistis – ehk muinasjäänus, inimese valmistatud või tema osavõtul tekkinud aineline objekt, mis on säilinud kaugeimast minevikust. Kinnismuistis on oma ümbrusest lahutamatu, näiteks muistne asulakoht, linnamägi, põld, teejäänus, kalmistu, kultusekoht vms. Irdmuistis on üksikese või selle osa, näiteks töö- või tarberiist, relv, ehe, münt, luu vms. Irdmuistiseid saadakse kinnismuististe kultuurkihist või juhuleidudena kohtadest, kuhu nad on kaotatud või kogumina peidetud (peitleid). Paljudes riikides (ka Eestis) on mustised seadusega kaitstud. Maailmaimed - seitse maailmaimet olid antiikajal (alates 3. sajandist eKr) väljavalitud seitse maailma ehituskunsti ja skulptuuri tippsaavutust. Nende hulka kuuluvad: Cheopsi püramiid Egiptuses, Semiramise rippaiad Babülonis, Artemise tempel Ephesoses, Zeusi kuju Olümpias,
annaabi.ee 
